Christopher Nolani „Odüsseia“ Eesti kinodes: suve oodatuim film või tühi vaatemäng?

Christopher Nolani uus 250 miljoni dollarine eepos jõuab Eesti kinodesse, pakkudes antiikmüüdist omapärast, kohati vastuolulist tõlgendust. Matt Damoni kehastatud Odüsseus ei ole siin traditsiooniline kangelane, vaid sõjaveteran, kelle teod kannavad endas hävituslikku pitserit.

Christopher Nolani uusim suurfilm „Odüsseia“ on pärast pikka ootust jõudnud Eesti kinodesse. Režissöör, kes on tuntud oma kompromissitu stiili ja tehnilise perfektsionismi poolest, on seekord ette võtnud Homerose klassikalise eepose. 250 miljoni dollarine eelarve annab aimu produktsiooni ulatusest, kus operaatoritööd juhib taas Hoyte van Hoytema ning muusika on loonud Ludwig Göransson.

Eesti kinokülastajate jaoks on Nolani tõlgendus Vana-Kreeka legendist oodatud suursündmus, kuigi IMAX-i tehnilist võimekust siinmail pakkuda pole. Sellegipoolest tasub filmi vaadata suurelt ekraanilt, kuna lavastaja on rõhunud visuaalsele mastaapsusele, mis kodusel ekraanil võib kergesti kaduma minna.

Antiikne vaatemäng Hollywoodi võtmes

Nolan eemaldub klassikalisest kangelasloost, kujutades Odüsseust kui inimest, kes on oma tegude vang. Matt Damoni kehastatud peategelane on mees, kes on rikkunud jumalikke seadusi ja põhjustanud massilist kannatust. Tema roll Trooja sõjas ja eriti petliku puuhobuse strateegia on filmi võtmeküsimus. See oli Odüsseuse isiklik „aatomipomm“, mis tõi surma nii vaenlastele kui ka tema enda meestele, luues otsese paralleeli Nolani eelmise menufilmi „Oppenheimer“ teemadega.

Visuaalselt on film muljetavaldav, kuid samas tuttavlik. Operaator Hoyte van Hoytema ja helilooja Ludwig Göranssoni koostöö loob tuttava atmosfääri, mis võib kohati tunduda kordusena. Mõned stseenid, eriti nõid Kirke kujutamine, on saanud modernse kehaõuduse ilme, mis on kontrastiks antiiksele alusmaterjalile.

Sõjaveterani traagiline saatus

Filmi sisuline raskuspunkt lasub sõjavastasusel. See ei ole enam lugu kangelaslikust koju naasmisest, vaid pigem piinarikas rännak patukahetsuse ja kannatuse teel. Odüsseus naaseb koju võõra mehena, kelle südametunnistus on koormatud sõja koledustega. Pere ja kättemaks, mis antiiklegendides on keskse tähtsusega, taanduvad Nolanil vaid vormilisteks vahenditeks.

Kuigi Matt Damon täidab rolli jõuliselt, jääb teos tervikuna vahepeale. See ei saavuta Pier Paolo Pasolini eepiliste tragöödiate sügavust, kuid samas on see liiga tõsine, et kuuluda tavaliste märulifilmide sekka. See on ambitsioonikas projekt, mis hoiatab mõtlematute ideede eest, kuid mille tehniline poleeritus võib vaataja jaoks varjutada loo ehedust.