Cardiffis allkirjastati separatistlike parteide koostöölepe Ühendkuningriigi vastu

Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa rahvusmeelsete erakondade juhid sõlmisid Cardiffis koostööleppe, et koordineerida tegevust Ühendkuningriigi koosseisust lahkumiseks.

Cardiffis kogunesid esmaspäeval Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa rahvusmeelsete parteide juhid, et sõlmida ametlik koostöölepe, mille eesmärk on koordineerida nende püüdlusi Ühendkuningriigi riikluse lammutamiseks. See samm asetab Ühendkuningriigi peaministri Andy Burnham keerulisse olukorda, kuna esimest korda ajaloos juhivad kõiki kolme detsentraliseeritud piirkonda rahvuslased.

Ühine rünnak Westminsterile

Walesi esimene minister Rhun ap Iorwerth, Põhja-Iirimaa esimene minister Michelle O'Neill ja Šotimaa esimene minister John Sweeney kinnitasid ühisavalduses, et nende rahvastel on õigus otsustada oma tuleviku üle demokraatlike vahenditega. Sweeney, kes on Šotimaad juhtinud 2024. aastast, avaldas kohtumisel veendumust, et Burnham võib ajalukku minna Ühendkuningriigi viimase peaministrina. Šoti liider tugineb oma väites küsitlustrendidele, mis näitavad kasvavat toetust iseseisvusreferendumile.

Sinn Féini esindajad, sealhulgas erakonna juht Mary Lou McDonald, rõhutasid vajadust piiriülese hääletuse järele, et ühendada Põhja-Iirimaa taas Iirimaa Vabariigiga. Erakond on aastakümneid nõudnud Briti valitsuselt luba korraldada rahvahääletus, mis võimaldaks põhjaosa liitmise vabariigiga.

Trumpi sekkumine ja Martini ettevaatlikkus

Kohtumine Cardiffis toimus ajal, mil pinged on tõusnud pärast USA presidendi Donald Trump ootamatut avaldust, milles ta nimetas Iirimaa ühinemist vältimatuks. Kuigi separatistlikud juhid Trump üldist poliitilist agendat ei toeta, näevad nad presidendi sõnades kinnitust oma poliitilistele eesmärkidele. McDonald väljendas üllatust kriitika üle, mida presidendi sõnavõtt esile kutsus, märkides, et ühinemisidee loogika peaks olema ameeriklastele arusaadav.

Hoopis kriitilisemalt suhtus olukorda Iirimaa valitsusjuht, Taoiseach Micheál Martin. Ta hoiatas esmaspäeval, et liiga lihtsustatud retoorika Iirimaa ühendamise teemal võib kaasa tuua rohkem kahju kui kasu. Martin vältis otseselt Trump nime nimetamist, kuid viitas murega Sinn Féini ajaloolisele seotusele vägivaldsete konfliktidega. «Usun Iirimaa ühtsusesse, kuid soovin, et see oleks toimiv ja läbi mõeldud,» märkis Martin, lisades, et ta ei poolda lühiajalisi tähtaegu ega populistlikku loosungitega vehkimist.