Cambridge'i professor: Lääne tootmisbaasi kadumine ohustab innovatsioonivõimekust

Cambridge'i ülikooli innovatsiooniprofessor Tim Minshalli sõnul on Lääne riikide aastakümneid kestnud loobumine füüsilisest tootmisest pärssinud ka teadus- ja arendustegevust. Ta rõhutab, et ilma kohaliku tööstuseta katkeb kriitiline tagasisideahel, mis on vajalik uute tehnoloogiate edukaks juurutamiseks.

Lääneriikides on pikalt levinud arusaam, et majanduse küpsuse märk on tootmise kolimine odavama tööjõuga riikidesse, jättes kodumaale vaid puhta teadustöö ja disaini. Cambridge'i ülikooli innovatsiooniprofessor Tim Minshall hoiatab, et selline strateegia on tegelikult lühinägelik ning viib lõpuks riigi innovatsioonivõimekuse hääbumiseni.

Tööstuse ja teaduse lahknevus

Taiwani arvutitootja Acer asutaja Stan Shihi kuulus kõvera naeratuse mudel illustreerib väärtusahelat, kus suurim kasum tekib toote disainimise ja müügiga, samas kui tootmine jääb ahela kõige vähem tulusaks osaks. See teooria on suunanud poliitikute ja ettevõtjate mõtlemist aastakümneid. Minshalli sõnul on aga füüsilise inseneritöö eemaldamine arendusprotsessist tekitanud ohtliku tühimiku. Kui tehas asub disainerist tuhandete kilomeetrite kaugusel, kaob iteratsiooniprotsess, kus insenerid ja arendajad saavad jooksvalt toodet kohandada selle tegeliku valmistatavusega.

Lisaks tehnilisele kitsaskohale kaasneb tööstusbaasi lahkumisega oskusteabe kadu. Kui kohapeal puuduvad spetsialistid ja alltöövõtjad, kes tunnevad tootmisliinide toimimist, väheneb peagi ka vajadus vastava haridusega doktorite ja tehnikute järele. See nõiaring viib mõtteviisini, kus riik piirdub vaid uurimistööga, kuid kaotab võime oma teadmisi reaalselt rakendada.

Õppetunnid kriisidest

Minshall toob näiteks 2020. aasta koroonapandeemia, mil üleilmsed tarneahelad katkesid ja Suurbritannia avastas end olukorrast, kus riik ei suutnud ise kriitilisi kaupu toota. Õnnestunud koostöönäitena tõi ta esile hetke, mil riigi meditsiiniseadmete puuduse lahendamiseks kaasati Vormel 1 meeskonnad. Näiteks McLaren aitas meditsiinifirma Smiths Medical vanu hingamisaparaate uuesti töökorda seada, aidates paari kuuga toota üle 13 000 aparaadi. See saavutus oli võimalik vaid tänu sellele, et Suurbritannias oli sel hetkel veel olemas piisav inseneride ja tootmisvõimekuse reserv.

Usaldus ja koostöö

Innovatsiooni takistab tihti ka nn elevandi ja hiire dilemma, kus suurkorporatsioonid ja väikesed idufirmad ei leia ühist keelt. Professor märgib, et edukas mudel ei ole väikeettevõtete agressiivne ülevõtmine, vaid osalemine elujõulises ökosüsteemis. Näitena tõi ta AstraZeneca ja GSK tegevuse Cambridge'i tehnoloogiapargis, kus ravimihiiud panustavad tudengiprojektidesse ja toetavad kohalikku ettevõtlust. Minshalli sõnul võtab tugeva tööstuskogukonna ülesehitamine aega umbes kümme aastat ning seda protsessi on targem säilitada, kui lasta sel hääbuda ja hiljem nullist taastama hakata.