Bundeswehri peainspektor: NATO väed peavad toimima üle riigipiiri

Bundeswehri peainspektor kindral Carsten Breuer rõhutas ERR-ile antud intervjuus, et NATO kaitse tugevdamiseks Baltikumis tuleb loobuda ainult riigipiires mõtlemisest. Järgmisel aastal saavutab Leedus täieliku lahinguvalmiduse Saksa 45. brigaad, esimene alaline NATO brigaad Baltimaades. Breuer hoiatab, et Venemaa võib 2029. aastaks olla valmis suuremahuliseks sõjaks NATO territooriumi vastu.

Bundeswehri peainspektor kindral Carsten Breuer rõhutas ERR-ile antud intervjuus, et NATO sõjalise kaitse tugevdamiseks Baltikumis peavad liitlasväed hakkama toimima üle riigipiiri, mitte lähtuma ainult riiklikest piiridest. Intervjuu toimus seoses tseremoniaalse sündmusega, kus rõhutati Baltimaade kaitsealase koostöö tihenemist.

Brigaad Leedus, näide tihedast koostööst

Saksa 45. brigaad, mis paigutatakse alaliselt Leetu, peaks järgmisel aastal saavutama lõpliku võitlusvalmiduse. Breuer kirjeldas seda üksust kui ühte Saksamaa võimekaimat ja moodsamat brigaadi, mis on varustatud tehisintellekti ning erinevate droonisüsteemidega. «Pole ilmekamat näidet Baltimaade kaitse tihedast koostööst, kui see brigaad Leedus,» ütles Breuer.

Brigaad allub rahvusvahelisele Kirdekorpusele ja täidab seal oma ülesandeid paindlikult. Breuer selgitas, et kaks Baltimaades paiknevat diviisi alluvad omakorda Saksa-Hollandi korpusele, mis tagab ühtsema juhtimisstruktuuri.

Kaks korpust, tugevam kaitse

Varasemalt vastutas kogu Balti operatsioonitsooni eest üks väekoondis, mis oli aga jõudnud oma juhtimise piirini. «See korpus, mis siiani vastutas, oli saavutanud oma operatsiooni juhtimisvõime piiri,» ütles Breuer. NATO reageeris sellele õppuste käigus ilmnenud puudujääkidele, lisades piirkonda Saksa-Hollandi korpuse.

Breueri sõnul ei tähenda kahe korpuse paigutamine Baltimaadesse mingit lõhenemist, vaid vastupidi, kaitse koondamist ja juhitavamaks muutmist. «Me peame lõpetama ainult riigipiirides mõtlemise. Tegemist on NATO vägedega, mis on omavahel koostöövõimelised,» rõhutas ta.

2029, võimaliku sõja aasta

Breuer pidas oluliseks märkida, et Bundeswehr töötab sõjalise valmisoleku saavutamise nimel juba vähemalt kolm aastat. Saksa sõjaväeanalüütikute hinnangul võib Venemaa 2029. aastaks olla suuteline alustama suuremahulist sõda NATO territooriumi vastu mitmest suunast. «2029 on minu jaoks number, mille kohta meie analüütikud ütlevad, et siis on võimalik, ma rõhutan teadlikult tingivas kõneviisis, et Venemaa suudaks pidada NATO territooriumi vastu suuremahulist sõda,» selgitas Breuer.

Seoses USA presidendi teadaandega, et Tomahawk-rakette ega stealth-pommitajaid NATO partneritele ei jagata, tunnistas Breuer, et üleminekuajal ollakse sõltuv Ameerika relvadest. Samas rõhutas ta, et Euroopa peab ise välja arendama täppiskauglöögirelvade võimekuse. USA kohustused NATO plaanides kehtivad tema hinnangul endiselt.

Ukraina õppetunnid ja ajateenistus

Breueri kogemused Ukrainas kinnitavad, et tänapäeva sõda kujutab endast kaevikusõja,, droonide, suurtükiväe, elektroonilise sõjapidamise ja miinide kombinatsiooni. «Me näeme Ukrainas kaevikusõda nagu esimeses maailmasõjas ja surmatsooni, kus lahinguvälja avatus mingit liikumist ei võimalda,» märkis ta.

Küsimusele kohustusliku ajateenistuse taastamise kohta Saksamaal vastas Breuer, et praegu rakendatav vabatahtlik mudel on õige lähenemine. Ta hoiatas, et reservi kuhjamine kohustusliku teenistuse kaudu võib kahjustada tegevväe operatiivvalmidust. Võitlusvalmiduse ja järelkasvu tasakaal on tema sõnul määrava tähtsusega.

Breuer lisas lõpetuseks, et Bundeswehri ülesehitamine ei joondu Bundestagi valimistega, vaid lähtub 2029. aastaks prognoositud kõrgendatud ohuolukorrast.