Bulgaariast välja saadetud Vene diplomaat töötab nüüd Serbia saatkonnas

2021. aastal Bulgaariast relvaladude plahvatuste tõttu välja saadetud Venemaa diplomaat Aleksandr Krassii on nüüd saanud akrediteeringu Venemaa sõjaväeatašee abina Belgradis. Uurijad seostavad teda Venemaa sõjaväeluure GRU-ga ning hoiatavad, et Serbia on muutunud Venemaa luureoperatsioonide tugipunktiks Euroopas.

Belgradi Venemaa saatkonna töötajate nimekirjast on leitud Aleksandr Krassii, kes oli 2021. aastal sunnitud Bulgaariast lahkuma pärast seda, kui ta kuulutati seal persona non grata'ks. Krassii väljasaatmine oli otseselt seotud Bulgaaria ametivõimude uurimisega, mis käsitles aastatel 2011-2020 toimunud plahvatusi relvaladudes ja tootmisettevõtetes.

Bulgaaria prokuratuuri andmetel oli plahvatuste eesmärk takistada relvatarneid Ukrainasse ja Gruusiasse. Juhtumiga seoses oli kahtluse all kuus Venemaa kodanikku. Krassii, kes töötas toona samal ametikohal Bulgaarias, leidis pärast riigist lahkumist uue töökoha Serbias, kus ta on ametlikult akrediteeritud sõjaväeatašee abina.

Seosed sõjaväeluurega

Uurijad ja meediaväljaanded, sealhulgas Radio Svoboda ja projekt «Sistema», seostavad Krassii Venemaa sõjaväeluure GRU-ga. Andmed viitavad, et ta on varem kasutanud oma koduse aadressina hoonet, mis kuulub GRU sõjalis-diplomaatilisele akadeemiale, institutsioonile, kus koolitatakse Venemaa luureohvitsere ja diversante. Tema ilmumine Serbia Kaitseülikooli kursustele vahetult pärast Bulgaariast lahkumist 2021. aastal viitab sujuvale üleminekule uude operatsioonipiirkonda.

Serbia on praeguseks muutunud Venemaa eriteenistuste jaoks oluliseks baasiks Euroopas. Briti väljaanne The Telegraph on märkinud, et Serbia kaudu on liikunud mitmed isikud, keda kahtlustatakse sabotaažioperatsioonide kavandamises Euroopa Liidu territooriumil. Näiteks 2024. aasta augustis Leipzigi lennujaamas toimunud nurjunud diversioonikatse korraldajad ja nende kaasosalised kasutasid Serbiat transiidikoridorina.

Diplomaatiline esindus Serbias

Analüüs näitab, et Venemaa diplomaatiline kohalolek Serbias on ebaharilikult suur. Septembri seisuga töötas Venemaa Serbia saatkonnas ja kaubandusesinduses 78 inimest, samas kui Bulgaarias, mis on rahvaarvult võrreldav, on Venemaal alles vaid 18 diplomaati. "Agentstvo" analüüsi kohaselt on 29 neist 78 töötajast otsesed seosed Venemaa eriteenistustega.

Krassii pole erand: juba 2023. aastal tuvastati vähemalt kolm Venemaa diplomaati, kes said Serbias akrediteeringu pärast seda, kui olid pärast täiemahulise sõja algust Euroopa Liidu riikidest välja saadetud.