Bulgaaria peaminister Dimitar Glavtšev manööverdab Brüsseli ja Moskva vahel

Peaminister Dimitar Glavtšev püüab säilitada Bulgaaria positsiooni Euroopa Liidus, samal ajal kui tema valitsus teeb vastuolulisi avaldusi Ukraina toetamise ja suhete kohta Venemaaga. Samal ajal on riik tugevdanud kaitsekoostööd USA-ga, lubades oma baasidesse Ameerika tankureid.

Sofia poliitiline ringkond on tänavu suvel erakordselt aktiivne. Dimitar Glavtšev, kes võitis aprillis toimunud parlamendivalimised oma "Progressiivse Bulgaaria" koalitsiooniga, püüab ühendada Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse nõudmisi kodumaiste pro-Venemaa valijate ootustega. See tasakaalukunst väljendub sageli otsustes, mis tunduvad üksteisele vastukäivad.

Vastukäivad avaldused

Juulis ilmnesid märgatavad lõhed valitsuse retoorikas. 14. juulil Pariisis toimunud tseremoonial keeldus Radev osalemast niinimetatud tahtjate koalitsiooni kohtumisel, väites, et see ei edenda Euroopa julgeolekut. Juba järgmisel päeval allkirjastas aga Bulgaaria välisminister Velislava Petrova Kiievis toimunud Ukraina ja Kagu-Euroopa tippkohtumisel deklaratsiooni, mis väljendas riigi valmisolekut seda koalitsiooni toetada. See tekitas segadust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt.

Analüütikute hinnangul on säärane topeltmäng vajalik, et hoida rahul oma valijaskonda. Radev on varem silma paistnud avaldustega, kus ta on nimetanud annekteeritud Krimmi defacto Venemaa osaks. Ometi pole tema valitsus teinud samme, mis reaalselt kahjustaksid Ukraina abistamist. Näiteks pole tühistatud eelmise, Andrey Gyurovi juhitud valitsuse ajal allkirjastatud kaitsekoostöö leppeid Kiieviga.

USA suund ja sõjatööstus

Samal ajal kui valitsus rõhutab vajadust dialoogiks Moskvaga, on praktiline koostöö läänega jätkunud. 22. juulil kiitis Bulgaaria parlament heaks otsuse paigutada USA tankurlennukid Bezmeri lennubaasi riigi idaosas. See samm on tähelepanuväärne, kuna veel mais oli Radev avalikult vastu Ameerika sõjalise infrastruktuuri kasutamisele Bulgaarias, seades tingimuseks viisavabaduse USA-ga. Otsust tervitas sotsiaalmeedias ka Donald Trump.

Bulgaaria on jätkuvalt üks olulisi laskemoona ja relvastuse tarnijaid. Riigi kaitsetööstus on püsinud aktiivsena alates 2025. aastast, mil Tšehhile tarniti 22 tanki T-72 ja Ühendkuningriigile 18 iseliikuvat haubitsat 2S1 Gvozdika. Need süsteemid liiguvad sageli kolmandate riikide kaudu edasi Ukrainasse, mis võimaldab Sofial säilitada ametlikult neutraalset positsiooni relvade otsetarnete küsimuses.

Sisepoliitiline surve

Valitsuse manööverdamisruumi piirab ka majanduslik reaalsus. Bulgaaria majandus seisab silmitsi Euroopa Liidu nõudmistega vähendada eelarvedefitsiiti, mis 2026. aastal võib ületada 3% piirmäära. Samuti on ootel korruptsioonivastased reformid, mille tegemist on nõudnud opositsioonijõud, sealhulgas Boiko Borisov ja Delyan Peevski.

Radevi toetus põhineb suuresti lubadusel kaitsta rahvuslikke huve, eriti mis puudutab energeetikat. Burgase lähedal asuv Neftohimi naftatöötlemistehas, mis kuulub Lukoilile, on riigi jaoks strateegiliselt kriitiline. Praeguse seisuga suudab valitsus säilitada sidemeid nii Washingtoni kui ka Moskvaga, kuid eelseisvad presidendivalimised, kus kandideerib ka praegune asepresident Iliana Iotova, panevad selle strateegia proovile.