Brüsselist Moskvasse: Euroopa Parlamendi liikmete korduvad visiidid Venemaale

8. oktoobril hääletas 42 Euroopa Parlamendi saadikut vastu resolutsioonile, mis tunnistas Venemaa riigiduuma ebaseaduslikuks. Analüüs näitab, et vaatamata sõjale Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonidele jätkavad mitmed saadikud visiite Venemaale, suheldes sealsete poliitikute ja riigiametnikega.

8. oktoobril võttis Euroopa Parlament ülekaaluka häälteenamusega vastu resolutsiooni, millega kuulutati Venemaa riigiduuma ebaseaduslikuks ja Venemaal korraldatud valimised mittevabadeks. Hoolimata sellest selgest seisukohast, hääletas resolutsiooni vastu 42 saadikut. Mitmed parlamendiliikmed on jätkuvalt säilitanud aktiivsed sidemed Venemaaga, külastades riiki korduvalt ka pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Euroopa Parlamendi liikmete reisid

Värsked andmed näitavad, et iga kümnes praegune Euroopa Parlamendi liige on külastanud Venemaad pärast Krimmi annekteerimist. Nende seas on ligikaudu kaks tosinat saadikut, kelle seisukohad on avalikult Kremli-meelsed. Näiteks slovakk Ľuboš Blaha külastas 2024. aasta kevadel Venemaa riigiduumat, olles visiidi korraldanud Venemaa Ajalooühingu kaudu, mida juhib Venemaa välisluureteenistuse juht Sergei Narõškin. Blaha visiitide varasemad detailid, sealhulgas kohtumised duumasaadiku Leonid Slutskiga, on pälvinud avalikkuse tähelepanu.

Teiste seas on Prantsusmaa saadik Thierry Mariani regulaarselt väljendanud Vene võimudele toetavaid seisukohti. Mariani on olnud seotud ühendusega «Prantsuse-Vene dialoog», mis asutati 2004. aastal. Prantsusmaal on tema tegevuse suhtes algatatud ka eeluurimisi, mis puudutavad võimalikku korruptsiooni ja rahapesu seoses tema tööga selles ühenduses.

Seosed Kremli huvidega

Venemaad külastavate saadikute motivatsioon on erinev, ulatudes ideoloogilisest toetusest kuni isiklike ja äriliste sidemeteni. Soome saadik Eero Heinäluoma on töötanud riikidevaheliste suhete edendamise nimel. Samuti on Leedu saadik Petras Gražulis tekitanud vastukaja oma poliitiliste avalduste ja õigusrikkumiste tõttu.

Eestist valitud saadik Yana Toom positsioneerib end kui saadik, kes kaitseb Eestis elavate Vene kodanike huve ja kritiseerib kohalikku võimu, kuid on ühtlasi avalikult hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse. Sarnaseid visiite on teinud ka saadikud Soomest, Saksamaalt, Itaaliast ja teistest Euroopa riikidest, tuues sageli põhjenduseks diplomaatilise dialoogi vajaduse, hoolimata Euroopa Liidu ühisest poliitikast ja sanktsioonidest.