Brüsselist lahkuv Jüri Luik: Ukraina saatus määrab Euroopa julgeoleku tuleviku

Viis aastat Eestit NATO peakorteris esindanud suursaadik [Jüri Luik](/politicians/juri-luik) lõpetab ametiaja, tõdedes, et Ukraina on muutunud Euroopa julgeoleku keskseks võtmeküsimuseks. Luige sõnul on NATO naasnud kollektiivkaitse juurde, kus liikmesriigid kannavad varasemast suuremat vastutust.

Pärast viieaastast ametiaega Brüsselis NATO peakorteris naaseb Eesti suursaadik Jüri Luik kodumaale, olles veendunud, et alliansi edasine kurss sõltub otseselt Ukraina võimekusest sõjas Venemaaga. Luige hinnangul ei ole Ukraina enam pelgalt abisaaja, vaid julgeolekut loov partner, kelle droonitehnoloogia ja sõjaline kogemus on muutunud hindamatuks ka NATO-le endale.

NATO naasmine kollektiivkaitse juurde

Luik kirjeldab NATO arengut kui liikumist ajajärku, mida nimetatakse NATO 3.0-ks. See tähendab naasmist organisatsiooni algse eesmärgi, kollektiivkaitse, juurde, kuid olulise erinevusega: eurooplased kannavad nüüd tunduvalt suuremat vastutust kui külma sõja ajal. Kuigi Ameerika Ühendriigid pakuvad endiselt hädavajalikku raamistikku luure ja juhtimissüsteemide näol, on Euroopa riigid võtmas üle operatiivjuhtimist ning suurendanud märgatavalt oma kaitsevägede valmisolekut.

«Ukraina saatus otsustab väga paljuski Euroopa julgeoleku süsteemi tuleviku,» märkis Luik. Ta rõhutas, et kui varem vaadati Ukraina liitumispüüdlusi kui kohustust kaitsta nõrka riiki, siis nüüd käsitletakse seda kui sammu, mis täidaks NATO maavägede ja tehnoloogilised lüngad.

Praktilised sammud tippkohtumisel

Hilisemaid tippkohtumisi hindab lahkuv saadik edukaks, viidates konkreetsetele strateegilistele saavutustele. Eesti jaoks on märgilise tähtsusega õhuturbe üleminek õhukaitseks, mis on nüüdseks saanud kindlad kaitseplaanid, volitused ja tehnilise toetuse. Samuti on Ämari lennuvälja staatus tõusnud ning lennukite kohalolek ja SACEUR-i (NATO Euroopa vägede ülemjuhataja) volitused õhukaitse osas kindlamal alusel.

Koostöö suurliitlastega

Kommenteerides poliitilisi pingeid, sealhulgas Donald Trump väljaütlemisi Gröönimaa või kaitsekulutuste teemal, tõdeb Luik, et NATO igapäevatöö Brüsselis on jäänud professionaalseks ja stabiilseks. Poliitiline retoorika ja ametnike igapäevatöö on suures osas eraldiseisvad sfäärid.

Luige sõnul on allianss suutnud vältida lõhenemist, kuna NATO nõukogu laua taga valitseb endiselt kollegiaalne töökultuur. Luige ameti võtab Brüsselis üle Kristjan Prikk. Ise kavatseb Luik pärast naasmist tegeleda akadeemilise tööga ega kandideeri Eesti presidendi ametikohale.