Brüsselis valmistatakse sügiseks ette seni suurimat Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti

Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas kavandab uut piirangute nimekirja, mis tooks sanktsioonide alla kolmandiku võrra rohkem üksusi. Meetmete eesmärk on avaldada Venemaa sõjamajandusele jätkuvat survet kuni sõjategevuse lõppemiseni.

Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas teatas Brüsselis, et Euroopa Komisjon töötab uue sanktsioonipaketi kallal, millest kujuneb vastuvõtmise korral kõige ulatuslikum piirangute kogum alates täiemahulise sõja algusest. Sügisel esitatav ettepanek laiendaks sanktsioonide alla pandud isikute ja ettevõtete ringi kolmandiku võrra.

Majandusliku surve tõstmine

Kallase sõnul on senised meetmed tekitanud Venemaa majandusele ja sõjatööstusele märkimisväärset kahju, hinnanguliselt ühe triljoni euro väärtuses. Vaatamata sellele peab Euroopa Liit survet jätkama.

«Sügisel esitan sõja algusest saadik kõige ulatuslikuma sanktsioonide nimekirja. Kui see vastu võetakse, suureneb sanktsioonide alla kuuluvate Venemaa isikute, ettevõtete ja organisatsioonide arv kolmandiku võrra. Survet tuleb suurendada seni, kuni Venemaa sõja lõpetab,» ütles Kallas.

Viisapiirangute poleemika

Uue sanktsioonipaketi menetlemine võib taas tõstatada küsimuse Venemaa kodanike viisapiirangutest. Läti esindajad on rõhutanud vajadust karmistada reegleid kõigile Venemaa kodanikele, mitte vaid sõjaväelastele.

«Kas me oleme hulluks läinud?! Me lubame Venemaa sõduritele, kes tapavad ukrainlasi lahinguväljal, viisasid anda,» on varem märgitud.

Samas on liikmesriikide vahel jätkuvalt erimeelsusi. Varasematel sanktsioonipakettide läbirääkimistel osutasid Prantsusmaa ja Itaalia vastuseisu üldisele viisakeelule, leides, et viisaküsimused peaksid jääma üldiste viisareeglite, mitte sanktsioonide raamistikku.