Brüsselis teravneb Euroopa Parlamendi tüli EL-i kliimareeglite ja heitmekvootide üle

Euroopa Parlament on lõhenenud uute kliimareeglite ja heitmekvootide reformimise küsimuses. Sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja Rohelised nõuavad ambitsioonikamat heitkoguste vähendamist, samas kui suurim fraktsioon EPP võib vajaliku häälteenamuse saavutamiseks pöörduda parempoolsete poole.

Euroopa Parlamendis Brüsselis on puhkenud terav vaidlus Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) tuleviku üle. Parlamendi mitu poliitilist jõudu, Sotsiaaldemokraadid (S&D), liberaalne Renew Europe ja Rohelised, on teatanud vastuseisust Euroopa Komisjoni esialgsele plaanile leevendada süsinikuhindade kehtestamise reegleid. See erimeelsus sunnib suurimat fraktsiooni, Euroopa Rahvaparteid (EPP), otsima uusi liitlasvõimalusi, mis võivad tähendada koostööd parempoolsete jõududega.

Keskkonnasääst ja tööstuse vajadused

Parlamendi ettevalmistustööd ETS-i reformimisel juhib Saksa saadik Peter Liese. Tema eesmärk on leida kompromiss, mis rahuldaks nii tööstussektoreid kui ka kliimaeesmärke. Praeguste reeglite kohaselt peaks heitmekvootide piirmäär jõudma nullini aastatel 2039-2040, mil terasetootjad, elektrijaamad ja keemiatööstus peaksid olema täielikult süsinikuvabad. Komisjoni suvine ettepanek lükkaks selle tähtaja 2040. aastatesse, mida vasaktsentristlikud fraktsioonid aga kategooriliselt tõrjuvad. Nemad nõuavad heitkoguste vähendamise kiirendamist, et saavutada kliimaeesmärgid järgmise kümnendi lõpuks.

Uued liidud parlamendis

EPP on sattunud keerulisse seisu, püüdes tasakaalustada oma sisemist erimeelsust. Samas on avanenud võimalus teha koostööd Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooniga. Tšehhi saadik Alexandr Vondra on avalikult pakkunud, et ECR on valmis EPP-d toetama, kui see nõustub tööstussõbralikuma lähenemisega ja lõdvendab nullheite saavutamise ajakava. See stsenaarium sarnaneb olukorraga 2025. aastal, mil kesktelg keskkonnaaruandluse reeglite üle peetud läbirääkimistel purunes, sundides EPP-d otsima tuge parempoolsetelt.

Samasuguseid signaale on andnud ka teised poliitilised rühmitused, sealhulgas Patriots for Europe. Prantsusmaa poliitik Jordan Bardella on varasemalt kritiseerinud ETS-i kui bürokraatlikku koormat, küsides avalikult, kes selle eest tegelikult maksab. Kui Liese otsustab oma ettepanekut paremale nihutada, riskib ta küll vasakpoolsete fraktsioonide pahameelega, kuid tagab endale häälteenamuse, mida traditsiooniline koostöö enam pakkuda ei suuda.