Brüsselis taotleb 11 EL-i riiki vetoõiguse kaotamist ühises välispoliitikas

Üksteist Euroopa Liidu liikmesriiki on saatnud Kaja Kallasele ettepaneku loobuda välispoliitiliste otsuste puhul vetoõigusest. Algatusega soovitakse lõpetada ühe liikmesriigi võimalus blokeerida kogu liidu tegevust.

Üksteist Euroopa Liidu liikmesriiki on saatnud Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Kaja Kallasele ühiskirja, milles nõutakse välispoliitiliste otsuste langetamisel vetoõigusest loobumist ja üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele. Algatusega soovivad riigid vältida olukordi, kus üheainsa liikmesriigi vastuseis pärsib kogu liidu välispoliitilist võimekust.

Ühine surve Brüsselis

Kirjale on alla kirjutanud Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Taani. Dokument märgib, et kuigi konsensuskultuur on liidu legitiimsuse alustala, ei tohi see muutuda töökindluse takistajaks. Riigid hoiatavad, et praegune süsteem ohustab EL-i teovõimet globaalsel tasandil, jättes liidu ilma strateegilisest jõust.

Selleks, et muuta välispoliitika tõhusamaks, pakkusid riigid välja viis põhimõtet, sealhulgas nõude hoiduda välispoliitiliste otsuste sidumisest teemadega, mis ei ole nendega otseselt seotud. Samuti kutsutakse üles suurendama "konstruktiivse hoidumise" kasutamist, kus riik, kes ei soovi otsust toetada, ei takistaks selle jõustumist.

Vetoõiguse paradoksaalne olemus

Praegune reeglistik nõuab paljudes välispoliitilistes küsimustes täielikku üksmeelt. See on võimaldanud Viktor Orbáni juhitud Ungaril oma 16-aastase ametiaja jooksul korduvalt liidu välispoliitilisi samme blokeerida. Algatuse taga seisvad riigid soovivad kasutada nn üleminekuklauslit, mis võimaldaks teatud küsimustes loobuda üksmeele nõudest.

Samas tunnistavad allakirjutanud ise, et tegemist on keerulise ülesandega, mida nimetatakse ka "Paradoks 22-ks": süsteemimuudatuse heakskiitmine nõuab Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt samuti ühehäälset otsust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on samuti rõhutanud vajadust süsteemi reformida, et vältida edasist süsteemset blokeerimist. Iirimaa on samuti väljendanud soovi reformi teemaga edasi liikuda.