Brüsselis süveneb Euroopa Liidu poliitiline ummik eelarveläbirääkimiste ees

Euroopa Liidu suutlikkus langetada strateegilisi otsuseid on sattunud ohtu, kuna liidu neli suurimat majandust valmistuvad valimisteks või seisavad silmitsi sisepoliitilise ebastabiilsusega. Brüsselis peetud kohtumised on seni jäänud tulemusteta nii eelarve kui ka Ukraina abistamise osas.

Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumine tõi esile süveneva patiseisu, kus sisepoliitilised valimistsüklid liikmesriikides takistavad ambitsioonikate kokkulepete sõlmimist. Liidu nelja suurima majanduse valitsused valmistuvad kas eelseisvateks valimisteks või seisavad silmitsi tõsise sisepoliitilise ebakindlusega, mis halvab võimekuse langetada otsuseid kahe triljoni euro suuruse eelarve üle.

Valimised pärsivad otsustusvõimet

Küprose president Nikos Christodoulides nentis pärast kohtumisi, et algne eesmärk sõlmida eelarvekokkulepe aasta lõpuks on muutunud võimatuks. Hispaania eelseisvad valimised on vaid üks lüli keerulisest ahelast, millele järgnevad poliitilised protsessid Prantsusmaal ja Itaalias.

Tähelepanu keskmes on ka Saksamaa, kus kantsler Friedrich Merz võitleb populaarsuse langusega ja parempopulistliku erakonna AfD toetuse kasvuga. Prantsusmaa president Emmanuel Macron seisab silmitsi keerulise olukorraga oma ametiaja viimastel kuudel, kuna uue presidendi valimine on kavandatud aprillikuusse.

Geopoliitiline surve ja Ukraina

Samaaegselt sisepoliitiliste heitlustega seisab liit silmitsi välise survega. Gabrielius Landsbergis märkis, et Euroopa on rünnaku all kolmest suunast: Ameerika Ühendriikide muutunud hoiakutest, Venemaa sabotaažist ja Hiina majanduslikust survest.

Ukraina president Volodymyr Zelenskyy hoiatas tippkohtumisel, et veniv abi võib kaasa tuua rängad tagajärjed. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul vajab Ukraina järgmisel aastal 30-35 miljardit dollarit eelarveaugu katmiseks. Samas ei ole Euroopa Liit suutnud üksmeelt leida külmutatud Vene varade, hinnanguliselt 200 miljardi euro väärtuses, kasutamise osas. Belgia on seni blokeerinud katsed neid vahendeid Ukraina toetuseks rakendada, mida kinnitas ka Rootsi peaminister Ulf Kristersson.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa püüavad leida väljapääsu, kuid diplomaatide sõnul on pessimistlik meeleolu Brüsselis tuntav. Euroopa Parlamendi saadik Carla Tavares rõhutas, et järgmine aasta tõotab tulla veelgi keerulisem, kuna valimiste kalender raskendab kompromisside saavutamist nii liikmesriikides kui ka parlamendis.