Brüsselis põrkuvad EL-i pealinnade punased jooned Venemaa sanktsioonides

Euroopa Liidu suursaadikud püüavad Brüsselis jõuda kokkuleppele Venemaa-vastaste sanktsioonide 21. paketis. Kreeka, Austria, Bulgaaria ning mitu teist riiki on meetmeid nõrgendanud või nende vastu reservatsioone esitanud, kaitstes oma majanduslikke huve.

Brüsselis jätkavad Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud läbirääkimisi Venemaa-vastaste sanktsioonide 21. paketi üle. Ühehäälset otsust nõudev pakett on jäänud toppama, sest liikmesriigid püüavad kaitsta oma energia-, laevandus-, pangandus- ja kalatööstuse huve.

Kreeka vastuseis LNG-meetmele

Kreeka ei ole seni toetanud ettepanekut keelata EL-i ettevõtetel Venemaa veeldatud maagaasi transport kolmandatesse riikidesse. Ateena kardab, et piirangud kahjustavad Kreeka ettevõtet, mis käitab jäämurdjavõimelisi tankereid Vene LNG ekspordiks. Kreeka suursaadik hoiatas ka, et laevad võivad liikuda riikidesse, kus sanktsioonide jõustamine oleks veel keerulisem.

Kreeka, Malta ja Küpros olid kõhklevad ka Venemaa nafta hinnalae kuuekuulise pikendamise suhtes. Hinnalagi on praegu külmutatud kuni neljapäevani ning pikendamist oodatakse juhul, kui Kreeka LNG-vastuseisule leitakse lahendus.

Pangandus ja kalatööstus

Austria tõstatas läbirääkimistel Raiffeisen Banki küsimuse. Pank nõuab hüvitist Venemaal külmutatud varade eest, mille väärtuseks peab ta ebaseadusliku sundvõõrandamise tõttu 2,44 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on pakkunud Viinile, et teemat analüüsitakse mõnes järgmises sanktsioonipaketis.

Liikmesriigid loobusid ka Venemaa kalatoodete järkjärgulisest keelustamisest. Esialgne ettepanek oleks puudutanud tursa, kilttursa ja Alaska pollaki importi, kuid mitmed riigid tõid põhjuseks võimalikud hinnatõusud ning mõju Euroopa kalatöötlemisele. Venemaa teenib kalamüügist EL-i rohkem kui pool miljardit dollarit aastas.

Nimekirjad jäid osaliselt alles

Varasemates eelnõudes sisaldusid Vene õigeusu kiriku patriarhi Kirilli vastased sanktsioonid ning piirangud endistele Vene relvajõudude liikmetele. Bulgaaria vaidles Kirilli lisamisele vastu ja Itaalia esitas ametliku reservatsiooni; patriarh jäeti lõpptekstist välja.

Prantsusmaa ja Itaalia, kes väljastavad venelastele palju viisasid, surusid endiste sõjaväelaste piirangud samuti leebemaks. Nende hinnangul ei olnud veel valmis süsteem, mille abil kindlaks teha, keda meetmed puudutaksid.

Praeguse eelnõu järgi lõigatakse kümneid Venemaa panku siiski lääneliku SWIFT-süsteemi kasutamisest välja ning enam kui 250 inimesele kehtestatakse EL-i sisenemise keeld. Soome europarlamendisaadik Ville Niinistö ütles, et paljude liikmesriikide venitamist on olnud «üllatav ja pettumust valmistav» näha. Tema sõnul tuleb Venemaa vastast survet jätkuvalt tugevdada, sest sõda mõjutab juba riigi majandust ja avalikku arvamust.