Brüsselis peetud kõne jättis Euroopa konkurentsivõime küsimärgi alla

Ursula von der Leyen esines Brüsselis kõnega, milles käsitles Euroopa Liidu majanduslikke väljakutseid, kuid analüütikute hinnangul jäid konkreetsed reformiplaanid endiselt napiks. Ühendus seisab silmitsi kasvava mahajäämusega USA-st ja Hiinast ning vajab enam kui vaid uusi töörühmi.

Ursula von der Leyen esines Brüsselis kõnega, mis keskendus Euroopa Liidu majanduslikule tulevikule, kuid jättis vastamata fundamentaalsetele küsimustele ühenduse konkurentsivõime kohta. Kui algselt oli ühenduse eesmärk vaid majanduslik koostöö, siis tänaseks on poliitilised ja julgeolekulised ambitsioonid kasvanud, ent majanduslik vundament on selgelt nõrgenenud.

Euroopa majandus on viimastel aastatel märgatavalt stagneerunud võrreldes USA ja Hiina Rahvavabariigiga. Kuigi kõnes rõhutati vajadust reformide järele, jäi puudu konkreetsetest sammudest, kuidas ühenduse konkurentsivõimet tegelikult parandada. Ainuüksi uute töörühmade loomine, mida Brüsselis on korduvalt nähtud, ei paku piisavat lahendust konkurentsi taastamiseks globaalsel turul.

Energeetika kui võtmeküsimus

Von der Leyen puudutas siiski ühte kriitilist valdkonda, mis mõjutab otseselt ka Eestit, elektrihindu. Euroopa elektrifitseerimine on seatud eesmärgiks, mis nõuab elektritootmise mahu olulist suurendamist. See on paratamatu vajadus, kui soovime arendada andmekeskusi ja võistelda tehisintellekti vallas.

Kuigi unistused tehisintellekti vallas võistlemisest Hiina või USA-ga näivad praeguses seisus utoopilised, nägi kõne lahendusena tuumaenergeetika laiemat kasutuselevõttu. See viitab suunamuutusele, kus tuumajaamade naasmine Euroopa energiavõrku on muutumas poliitiliseks reaalsuseks.