Brüsselis otsustatud põllumajanduse kriisiabi toob Eestile 3,1 miljonit eurot

Euroopa Liit eraldas 540 miljoni euro suurusest kriisireservist Eestile 3,1 miljonit eurot, kuid valitsus peab veel otsustama, kas riigieelarvest lisatakse sellele täiendavat toetust. Eesti esindajad jäid 17. juulil hääletusel erapooletuks, kuna kritiseerisid raha jaotamise metoodikat.

Euroopa Liidu liikmesriigid hääletasid 17. juulil Brüsselis põllumajanduse kriisireservi kasutuselevõtu üle, millega jagatakse tootjatele 540 miljonit eurot. Eestile eraldati sellest summast 3,1 miljonit eurot. Eesti valitsus jäi hääletusel erapooletuks, kuna riigi hinnangul ei olnud kasutatud jaotusvõti õiglane ega arvestanud piisavalt Eesti põllumeeste eripäradega.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel selgitas, et Eesti erapooletus oli tingitud soovist näidata rahulolematust jaotuspõhimõtete suhtes. «Kuna meie otsetoetuste tasemed on madalamad Euroopa Liidu keskmisest ja meie sõltuvus imporditavast väetisest on väga suur, võrreldes teiste liikmesriikidega, siis meie osakaal oleks võinud suurem olla,» märkis Pärtel.

Täiendava rahastuse võimalused

Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud reeglid võimaldavad liikmesriikidel eraldatud kriisiabile riigieelarvest juurde maksta kuni 200 protsenti. See tähendab, et riik saab Euroopa Liidu poolsele 3,1 miljonile eurole soovi korral lisada täiendavaid vahendeid.

Valitsus peab lähinädalatel otsustama, kas riigieelarvest on võimalik sellist lisaraha eraldada. Pärteli sõnul hinnatakse praegu kriisi mõjusid erinevatele sektoritele, et leida täpne vajadus ja kahjude ulatus. Eelkõige teraviljasektor, mida on mõjutanud väetiste, kütuse ja taimekaitsevahendite hinnatõus, vajab analüüsi, et sihtida toetused kõige enam kannatanud tootjatele.

Taotluste esitamine aasta lõpus

Eesti eesmärk on hoida toetuse taotlemise protsess bürokraatiavaba. Kuna riigil on põllumeeste kohta juba suur hulk andmeid olemas, plaanitakse vajalikke otsuseid teha võimalikult automatiseeritult.

Kogu menetlus peab lõppema 2027. aasta veebruariks, mil viimased vahendid peavad olema välja makstud. Praeguste plaanide kohaselt peaks põllumeestel olema võimalus toetusi taotleda aasta lõpõllumeestel olema võimalus toetusi taotleda aasta lõpupoole, kui saagikoristus on lõppenud ja sektori tegelikud kahjud täpsemalt teada.