Brüsselis kehtestatud tehnoloogiahiidude trahvid: süsteemne karistus või poliitiline tööriist

Euroopa Liit on viimaste kuude jooksul määranud tehnoloogiafirmadele sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, mis on tekitanud USA administratsioonis rahulolematust. Brüssel põhjendab trahve rangete konkurentsi- ja sisureeglite rikkumisega, samas kui kriitikud näevad neis meelevaldset maksu USA ettevõtetele.

Brüsselis asuv Euroopa Komisjon on viimastel aastatel tõstnud tehnoloogiahiidudele määratavate trahvide summasid, tekitades pingeid Atlandi-üleses kaubanduses. Hiljuti määrati Google'ile 890 miljoni euro suurune trahv digitaalsete turgude määruse (DMA) rikkumise eest, samas kui Hiina e-kaubanduse hiid Alibaba pidi tasuma 550 miljonit eurot keelatud toodete müügi võimaldamise eest oma platvormil.

Trahvide arvutamise metoodika ei ole avalikkusele üheselt mõistetav, kuid see varieerub sõltuvalt õigusaktist. Konkurentsiõiguse rikkumiste puhul lähtub Euroopa Komisjon ettevõtte aastasest käibest ning arvestab rikkumise raskust ja kestust. See protsess on sageli pikaleveniv, kuna otsuseid vaidlustatakse kohtutes aastaid. Näiteks 2018. aastal määratud 4,1 miljardi euro suurune trahv Google'ile Androidi süsteemi pärast ja 2023. aastal Metale määratud 1,2 miljardi euro suurune GDPR-i trahv on endiselt vaidluste keskmes.

Poliitiline vastasseis ja tulevikuplaanid

USA administratsioon on Euroopa Liidu karistuspoliitikat teravalt kritiseerinud. USA riigidepartemangu majandusküsimuste asekantsler Jacob Helberg sõnas, et «Brüssel kasutab regulatsioone kui laia mõõka Ameerika leidlikkuse vastu», märkides, et tehnoloogiafirmadest on saanud tahtmatud Euroopa Liidu eelarvesse panustajad. Samuti on president Donald Trump nimetanud neid trahve varjatud maksuks USA ettevõtetele.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja on väited poliitilisest mõjutamisest tagasi lükanud, kinnitades, et menetlused järgivad objektiivseid kriteeriume, sealhulgas rikkumiste raskust ja leevendavaid asjaolusid. Siiski on Euroopa Parlamendi liige Alexandra Geese hinnanud praegust trahvimispraktikat ebapiisavaks, nimetades seda ettevõtete mastaapi arvestades pelgalt raamatupidamisveaks, mis ei takista monopolide teket.

Regulatsioonide surve suureneb seoses Euroopa Liidu tehisintellekti määrusega (AI Act), mis sisaldab ettevõtetele olulisi trahvimäärasid.