Brüsselis kaalutakse Kaja Kallase juhitava Euroopa välisteenistuse reformimist

Saksamaa on algatanud arutelu Euroopa Liidu välispoliitika struktuuri muutmiseks, et muuta see järjepidevamaks. Arutelud puudutavad Kaja Kallase juhitava välisteenistuse rolli ja selle võimaliku allutamist Euroopa Komisjonile.

Brüsselis on tõusnud päevakorda Euroopa Liidu välispoliitika tõhustamine, kuna Berliini hinnangul takistab praegune killustatud vastutusstruktuur ühtse välispoliitika elluviimist. Saksamaa soovib reformida Euroopa välisteenistust, mida juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.

Praegune süsteem jaotab võimupädevused välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni vahel, mis tähendab, et välispoliitilised otsused ja nende praktiline teostus on sageli lahutatud. Kaja Kallas on ise nentinud, et selline tööjaotus on toonud kaasa ebaloogilisi olukordi.

Vastuolud välispoliitikas

Kallas tõi näitena Venemaa varilaevastiku, millele mõned riigid pakuvad lipuõigust, kuid samal ajal saavad samad riigid Euroopa Liidult arenguabi. «Meil on probleeme Vene varilaevastikuga. Meil on riigid, mis annavad varilaevastikule oma lipud, registreerivad need laevad, kuid teise käega anname neile arenguabi. Miks? See ei ole loogiline,» konstateeris Kallas.

Analüütik Amanda Paul selgitas, et selline olukord tuleneb ressursside killustatusest. «Komisjon ja välisteenistus jagavad omavahel välispoliitika tööriistu. See on üks põhjustest, miks Kallasel on olnud raske oma tööd tõhusalt teha,» märkis Paul. Praegu on majanduslikud tööriistad ja sanktsioonide poliitika Ursula von der Leyeni juhitava komisjoni käes, samal ajal kui diplomaatiline esindatus kuulub välisteenistusele.

Reformi eesmärgid ja vaidlused

Prantsusmaa ja Saksamaa on ringlusesse lasknud dokumente, mis uurivad võimalusi välisteenistuse töökorralduse muutmiseks. Ajakirjanik Eddy Waxi sõnul kaaluvad Saksa diplomaadid teenistuse allutamist Euroopa Komisjonile, sarnaselt olukorrale enne 2011. aasta Lissaboni lepingut. «Isegi Euroopa diplomaadid ei mõista, milline Prantsusmaa või Saksamaa ametkond selle küsimusega tegeleb,» sõnas Wax.

Eksperdid vaidlevad aga selle üle, kas selline samm tugevdaks või hoopis nõrgestaks kõrge esindaja ametikohta. Amanda Pauli hinnangul ei pruugi Saksamaa eesmärk olla välisteenistuse kadumine, vaid pigem komisjoni rolli suurendamine teatud küsimustes, et pakkuda suuremat koordineeritust. Teised Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole aga reformi suhtes märkimisväärset toetust üles näidanud ning arutelud võivad sügise jooksul vaibuda.