Brüsselis hoiatatakse: kliimakatastroofide ohjeldamiseks on vaja miljardeid

Euroopa Liidu kliimavolinik Wopke Hoekstra rõhutab vajadust kiiresti suurendada investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks, kuna ekstreemsed ilmastikunähtused põhjustavad liidu majandusele järjest suuremat kahju. Praegune kulutuste maht jääb kaugele alla vajalikust, mis tähendab tulevikus veelgi suuremaid kulusid infrastruktuuri taastamiseks.

Brüsselis töötav Euroopa Liidu kliimavolinik Wopke Hoekstra nendib, et tänavune äärmuslik suvi on andnud valusat kinnitust vajadusest kiiresti suurendada investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks. Ilma riiklike kulutuste märgatava tõstmiseta seisavad liikmesriigid silmitsi veelgi suuremate kahjudega tulevatel aastatel.

Majanduslik surve kasvab

Hiljutised kuumalained, põuad ja ulatuslikud maastikupõlengud on tekitanud Euroopas kahjusid, mis paljude majandusekspertide hinnangul nullivad 2026. aastaks prognoositud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu. Euroopa Komisjoni prognoosid näitavad, et kliimaga seotud katastroofid vähendavad juba praegu liidu SKP-d ühe protsendi võrra. Sajandi lõpuks võib see näitaja kasvada seitsme protsendini.

Kindlustussektori analüütikud hoiatavad, et kõige ohustatumates Euroopa Liidu riikides võib kumulatiivne SKP langus ulatuda 2030. aastaks samuti seitsme protsendini. Hoekstra rõhutab, et kohanemismeetmetesse panustamine ei ole luksus, vaid hädavajalik samm majandusliku stabiilsuse säilitamiseks.

Puudujääk investeeringutes

Euroopa Komisjoni jaanuarikuiste arvutuste kohaselt vajab Euroopa Liit igal aastal ligikaudu 70 miljardit eurot, et rahastada üleujutuste vältimist ja linnade jahutussüsteeme. Praegune tegelikkus on aga kesisem: liikmesriigid kulutavad ühiselt ligikaudu 29 miljardit eurot, samas kui kliimast tingitud infrastruktuurikahjud ulatuvad keskmiselt 45 miljardi euroni aastas.

«Meil ei kasva rahaaias raha, kuid eelarve peegeldab alati poliitilisi prioriteete,» sõnas Hoekstra. Ta lisas, et kui riigid ei muuda kliimaga kohanemist prioriteediks, tuleb neil hiljem maksta veelgi rängemat hinda tervise, majanduse ja ühiskonna tasandil. Maailma Ressursside Instituudi uuringu kohaselt toob iga kohanemismeetmetesse investeeritud dollar kümnekordset kasu kümne aasta jooksul.

Euroopa Komisjon valmistab ette uut laiahaardelist raamistikku, mida tuntakse nimetuse all Integrated Framework for European Climate Resilience. Kava peaks avalikkuse ette jõudma oktoobris või novembris. See sisaldab ühiseid planeerimisstsenaariume, selgemaid vastutuspiire kohalike ja riiklike omavalitsuste vahel ning kliimakindluse integreerimist kõikidesse tulevastesse investeerimisotsustesse.

Ehkki komisjon on tugevdanud päästjate koostööd, pole praegune valmisolek piisav. «Me ei saa endale lubada 2027. või 2028. aasta suve kui järjekordset reaalsuskontrolli. Me teame, mis on toimumas,» märkis Hoekstra.