Brüsselis arutatakse Ukraina taotlust kiirendada kaitseabi eraldamist

Euroopa Komisjon on valmis arutama Ukraina soovi tõsta 2027. aastaks planeeritud laenuvahendite osa 2026. aastasse, kuid ametlikku taotlust pole veel esitatud. Praeguse 90 miljardi eurose finantspaketi raames on Ukrainale selleks aastaks eraldatud 28 miljardit eurot kaitsevaldkonna kuludeks.

Brüsselis kinnitas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Balazs Ujvari, et ametiasutus on valmis kaaluma Ukraina soovi kiirendada osa 90 miljardi euro suurusest laenust eraldamist. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy tegi ettepaneku tõsta osa 2027. aastaks kavandatud vahenditest juba 2026. aasta eelarvesse, et katta riigi kaitse-eelarve puudujääke.

Taotluse ametlik staatus

Zelenskyy sõnul vajab Ukraina kaitsekulutuste katmiseks veel täiendavalt 27 miljardit eurot. Ujvari selgitas siiski, et ehkki konsultatsioonid Ukraina võimudega on pidevad, ei ole Euroopa Komisjonini veel jõudnud ametlikku palvet protsessi kiirendamiseks.

«Nii palju kui mina tean, ei ole me saanud ametlikku taotlust selle protsessi kiirendamiseks. Selle asemel oleme praegu keskendunud kokkulepitud plaani elluviimisele,» sõnas Ujvari.

Rahastamise praegune struktuur

Praeguse kava kohaselt on 90 miljardi euro suurune laen jaotatud ligikaudu võrdselt 2026. ja 2027. aasta vahel. Käesolevaks aastaks on kavandatud 45 miljardit eurot, millest 28 miljardit on suunatud kaitseotstarbelisteks kulutusteks ja 17 miljardit riigieelarve toetuseks.

Euroopa Komisjon on tänaseks heaks kiitnud kaitsetoodete nimekirju 22 miljardi euro väärtuses. Sellest summast on Ukrainale juba üle kantud 8,5 miljardit eurot, kusjuures uusi väljamakseid on oodata lähinädalatel. Brüssel rõhutab, et Kiievi vajaduste kiireloomulisuse tõttu on menetlusprotseduure juba operatiivsemaks muudetud.

Uued hanked ja piirangud

Viimases, 6,1 miljardi euro suuruses heakskiidetud paketis on esimest korda ette nähtud ka rahalised vahendid raketitõrjesüsteemide soetamiseks. Lisaks hõlmab see laskemoona ja radaritehnoloogiat. Ujvari märkis, et praeguses etapis on reeglid ranged: soetatav varustus peab olema toodetud kas Euroopa Liidus või Ukrainas. Seetõttu ei saanud ta kommenteerida, kas vahendeid saaks kasutada näiteks Ameerika Ühendriikides toodetud Patriot-süsteemide interceptorite ostmiseks, kuna praegune kord erandeid ei luba.

Samas ei välistanud pressiesindaja, et tulevastes voorudes võib tekkida vajadus reegleid paindlikumaks muuta. Kuna 28-miljardilisest kaitse-eelarvest on praeguseks eraldatud 22 miljardit, tuleb Ukrainal veel määratleda 6 miljardi euro ulatuses vajadusi, lähtudes reaalolukorrast rindel.