Brüsseli vastasseis: Venemaa sportlaste naasmine džuudos tekitab pahameelt

Rahvusvaheline Judoliit on naasnud Venemaa sportlaste täieliku lubamise juurde, mis on tekitanud Brüsselis ja Kiievis teravat kriitikat. Euroopa Liidu ametnikud töötavad välja plaane, et piirata Venemaa võimalusi spordi kaudu oma poliitilist mõju laiendada.

Brüsseli ja Kiievi vahel on puhkenud uus diplomaatiline pinge, mis keskendub spordidiplomaatiale ja Venemaa sportlaste järkjärgulisele naasmisele rahvusvahelistele areenidele. Kuigi Venemaa agressioon Ukrainas kestab, on Rahvusvaheline Judoliit (IJF) teinud otsuse, mis võimaldab Venemaa esindajatel taas võistlustel osaleda, tekitades Euroopa Liidu ametnike seas vastukaja ja otsingu uute piirangute järele.

Vizeri ja judoliidu mõju

Rahvusvaheline Judoliit, mida juhib Marius Vizer, sai 2025. aasta novembris esimeseks suureks rahvusvaheliseks spordiorganisatsiooniks, mis lubas Venemaa sportlased täielikult tagasi võistlustele, võimaldades neil võistelda oma riigi lipu all. See samm tähistas järsku pööret, arvestades, et pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse olid kehtestatud ranged piirangud.

Ukraina Judoliidu peatreener Vitalii Dubrova on organisatsiooni otsuseid teravalt kritiseerinud, viidates Marius Vizer pikaajalistele sidemetele Venemaa eliidiga. Dubrova sõnul kasutab Moskva spordi apoliitilisust maskina, et edendada oma mõju ja normaliseerida riigi kohalolu rahvusvahelisel tasandil.

Putini "džuudokraatia"

Venemaa president Vladimir Putin on tuntud oma kire poolest džuudo vastu, mida ta on kasutanud ka poliitilise tööriistana. See on aastakümneid toiminud võrgustikuna, mis seob kokku Venemaa tipp-poliitikud ja ärimehed. Üheks keskseks figuuriks selles süsteemis on olnud Arkady Rotenberg, kes on Putini lapsepõlvesõber ja treeningpartner. Rotenberg, kes on ehitanud oma impeeriumi läbi suurte riiklike taristuprojektide, kuulus IJF-i täitevkomiteesse aastatel 2013-2022.

Analüütikud on seda suhet nimetanud "džuudokraatiaks", kus isiklikud suhted spordistruktuuride tippjuhtkonnas on aidanud Moskval säilitada oma positsioone isegi pärast rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamist. Vaatamata Vladimir Putin suspendeerimisele IJF-i aupresidendi kohalt vahetult pärast 2022. aasta sissetungi, on organisatsiooni ja Venemaa vaheline koostöö jätkunud.

Euroopa Liidu vastumeetmed

Euroopa välisteenistuse (EEAS) 16. septembri dokumendis on välja toodud meetmed, mida Euroopa Liit võib rakendada, et takistada Venemaa sportlaste ja ametnike naasmist võistlustele. Ideed ulatuvad sportlaste individuaalsetest sanktsioonidest kuni Euroopa Liidu toetuste kärpimiseni spordiföderatsioonidele, mis Venemaa sportlasi oma riigi sümboolika all võistlema lubavad.