Brüsseli uus kava eelistab Euroopa tarnijaid riigihangetes

Euroopa Komisjon on avaldanud uued ettepanekud riigihangete korraldamiseks, mille eesmärk on julgustada avaliku sektori asutusi eelistama Euroopa tooteid ja teenuseid. Muudatustega soovitakse piirata Hiina ettevõtete mõju, kes on sageli eelistanud riiklikke toetusi, ning seada esikohale kvaliteet ja kestlikkus.

Brüsselis avalikustas Euroopa Komisjon ettepanekud, mis muudavad riigihangete korraldamist Euroopa Liidus, et suunata avaliku sektori asutusi, sealhulgas koole ja haiglaid, eelistama Euroopa päritolu kaupu ja teenuseid. Plaani eesmärk on tugevdada Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet ja vähendada sõltuvust välistest tarnijatest, kes ei järgi võrdse konkurentsi põhimõtteid.

Stéphane Séjourné, tööstuspoliitika eest vastutav volinik, selgitas, et kavandatav määrus annab avaliku sektori ostjatele suurema selguse ja juriidilise kindluse. See võimaldab neil kehtestada piiranguid või lükata tagasi pakkumisi riikidest, kellel puuduvad vastastikused riigihankelepingud või kes ei järgi rahvusvahelisi reegleid.

Kvaliteedinõuded riigihangetes

Muudatused on suunatud peamiselt Hiina majandusliku mõju tasakaalustamiseks. Brüsselis on tekkinud mure, et Hiina ettevõtted kasutavad riiklikke toetusi, mis võimaldavad neil pakkuda hindu, millega Euroopa konkurendid ei suuda võistelda. Komisjon on juba algatanud uurimisi seoses ettevõtete nagu Nuctech tegevusega ning blokeerinud Hiina firmade osalemise Lissaboni metroo ehitusprojektis.

Uued reeglid näevad ette, et riigihangetel ei tohiks määravaks saada vaid madalaim hind. Ettepaneku kohaselt peavad avaliku sektori asutused andma vähemalt 30 protsenti hindamisest kvaliteedinäitajatele, nagu keskkonnasäästlikkus ja tarneahelate lühidus. Tööjõumahukate hangete puhul peab kvaliteedi osakaal moodustama vähemalt 50 protsenti, et tagada korralikud töötingimused.

Kuigi plaan on ambitsioonikas, ei kavatse komisjon kehtestada kohustuslikke "Euroopas valmistatud" kvoote. Brittidele ja teistele riikidele, kellel on Euroopa Liiduga sõlmitud vastastikused kaubanduslepingud, muudatused probleeme ei tekita.

Euroopa Liidus moodustavad riigihanked ligikaudu 15 protsenti kogu bloki sisemajanduse koguproduktist ehk hinnanguliselt 2,6 triljonit eurot aastas. Ettepanekud peavad enne jõustumist läbima Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide ministrite heakskiidu.