Brüsseli uued nõuded sunnivad tehisintellekti sisu läbipaistvalt märgistama

Alates augustist kehtivad Euroopa Liidus uued tehisintellekti regulatsioonid, mis kohustavad arendajaid oma loodud sisu selgelt märgistama. Reeglid peavad aitama internetikasutajatel eristada inimese ja algoritmi toodangut ning vähendama tehisintellekti loodud eksitavat materjali.

Brüsselist on saanud globaalne reguleerija, kelle dikteeritud reeglid muudavad põhjalikult tehisintellekti kasutamist üle maailma. Alates 2. augustist peavad kõige arenenumate tehisintellektimudelite pakkujad tagama, et kasutajad on teadlikud, kui nad suhtlevad masinaga või tarbivad algoritmi loodud sisu.

Tehnoloogiahiidude kohustuslik läbipaistvus

Euroopa Liidu tehisintellekti akti (AI Act) läbipaistvusnõuded tähendavad, et ettevõtted peavad oma toodangusse integreerima nähtamatud või nähtavad märgistused. Suured tehnoloogiaettevõtted on juba teatanud vastavusmeetmetest. Ameerika Ühendriikide ettevõte Anthropic teatas, et kõik nende Claude’i mudelid, mis on avaldatud pärast 2. augustit, sisaldavad tekstisiseseid vesimärke. Need märgistused on tekstiga põimitud ja püsivad sisu kopeerimisel, ilma et see mõjutaks loetavust või kvaliteeti.

OpenAI on samuti astunud samme läbipaistvuse suunas. Ettevõte kasutab Google'i tütarettevõtte DeepMind arendatud SynthID-tehnoloogiat, et lisada tehisintellekti loodud piltidele ja helile varjatud kihid. See on osa laiemast suundumusest, kus platvormid võtavad kasutusele ühtse standardi, mida haldab organisatsioon nimega C2PA. Eesmärk on säilitada ja edastada andmeid sisu päritolu kohta.

Usalduse taastamine digiruumis

Tehniline märgistamine on vaid esimene samm. Probleem seisneb selles, kuidas need märgid lõppkasutajani jõuavad ja nende jaoks nähtavaks muutuvad. Teadlased ja eksperdid rõhutavad, et siin peavad koostööd tegema nii arendajad kui ka platvormid, kus sisu levib. Ideaalstsenaariumis suudavad sotsiaalmeedia platvormide liidesed tuvastada vesimärgi ja kuvada kasutajale vastava teavituse.

See areng võib muuta kasutajate käitumist. Praegune digitaalne diskursus on liikunud pettuse vältimisest laiema eesmärgini: piirata nn tehisintellekti prahti ehk madala kvaliteediga massilist sisu, millega internet praegu üle ujutatakse. LinkedIn on juba lisanud võimaluse märgistada postitusi, mis tunduvad tehisintellekti genereeritud, peegeldades nihet, kus fookus pole enam vaid deklareeritud eksitavatel tegudel, vaid algoritmi loodud sisu üldisel mahul.