Brüsseli suured väljakutsed: Ursula von der Leyeni teine ametiaeg on lõpusirgel

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen seisab oma teisel ametiajal silmitsi kuue peamise väljakutsega, mis määravad Euroopa tuleviku kuni 2029. aastani. Ees ootavad rasked läbirääkimised eelarve üle, tööstuse elavdamine ja julgeoleku tagamine.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on astunud oma viimase viieaastase perioodi algusesse Brüsselis. Kuna tegemist on tema teise ja tõenäoliselt viimase ametiajaga, on kogu komisjoni meeskond keskendunud pärandi loomisele, mis peab vastama Euroopa ees seisvatele mitmekülgsetele kriisidele. Septembris esitatav kõne Euroopa Liidu olukorrast on märgiline hetk, kus pannakse paika strateegiline plaan järgnevateks aastateks.

Majandus ja konkurentsivõime

Euroopa majanduse stagnatsioon on üks kriitilisemaid teemasid. Endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on hoiatanud, et mandri konkurentsivõime taastamine vajab aastas vähemalt 800 miljardi euro suuruseid täiendavaid investeeringuid. Von der Leyen peab leidma tasakaalu ambitsioonika tööstusstrateegia ja reaalsuse vahel, kus Euroopa ettevõtted kannatavad kõrgete energiahindade, keerulise regulatsiooni ja Hiina kasvava turuhaarde all. Samuti tuleb lahendada tehnoloogiasektori regulatsioonide küsimus, vältides samal ajal süvenevaid pingeid USA-ga, mis on tekkinud digitaalturgude õigusaktide jõustamisest.

Julgeolek ja eelarvevaidlused

Julgeolekuarutelud on nihkunud teoreetilisest strateegilisest autonoomiast praktilisele kaitsetööstuse arendamisele. Eesti välisminister Margus Tsahkna on rõhutanud vajadust tegeleda julgeolekuküsimustega. See põhimõte peab kajastuma nii Ukraina igakülgses toetamises kui ka pikemaajalistes julgeolekugarantiides, arvestades samas erinevaid seisukohti NATO tuleviku suhtes.

Viimane ja kõige keerulisem pusletükk on Euroopa Liidu tulevane eelarve. Komisjon on välja pakkunud raamistiku, kuid liikmesriigid on lõhestunud. Nn ühtekuuluvuse sõbrad soovivad raha traditsioonilistele sektoritele, samas kui kokkuhoidlikumad riigid nõuavad fookuse suunamist innovatsioonile ja kaitsele. Läbirääkimisi raskendab poliitiline kalender: 2027. aastal toimuvad mitmes suures liikmesriigis, sealhulgas Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas, valimised, mis võivad muuta valitsuste valmisolekut Brüsseli eelarvenõudmistele järele anda.