Brüsseli sookvoodid moonutavad vabaturumajandust

EL-i direktiiv kohustab alates juuni lõpust tosinkonda Eesti börsifirmat täitma sookvoodid tippjuhtide seas. Juhtkiri seab kahtluse alla direktiivi põhjenduseks toodud väited, et sooline mitmekesisus tagab ettevõtluse kasvu, ning kritiseerib kvootide mõju meritokraatiale ja ettevõtlusvabadusele.

Brüsselist pärinev sookvootide direktiiv jõustub Eesti börsifirmade jaoks juuni lõpus, kohustades ligi tosinkonda ettevõtet täitma tippjuhtide seas soolise tasakaalu nõude. Ometi tekitab direktiivi tegelik põhjendus tõsiseid küsimusi.

Lubadused, mida uuringud ei toeta

Eelnõu seletuskirjas kinnitatakse, et «koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise jätkusuutliku kasvu». See on aga julge väide, mida olemasolevad uuringud tegelikult ei toeta.

Seletuskirjas viidatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) uuringuraport sõnastab oma järeldused märksa ettevaatlikumalt: sooline mitmekesisus loob eeldused paremaks tulemuseks, kuid ei taga seda otseselt. ILO tunnistab ise, et ükski uuring pole empiiriliselt tuvastanud põhjuslikku seost ettevõtte majandusliku edu ja juhatuse soolise koosseisu vahel, maksimaalselt kirjeldatakse teatud juhtudel positiivset korrelatsiooni.

Meritokraatia versus kvoodid

Soolise esindatuse parandamine juhtkonnas on iseenesest mõistlik eesmärk. Küsimus on vahendites. Kvoodid seavad kahtluse alla meritokraatia põhimõtte: inimeste hindamise nende võimete, teadmiste ja saavutuste alusel. Kui direktiiv keelab teatud soo üleesindamise, võib see tähendada, et kõige sobivam kandidaat jääb ametikohast ilma pelgalt seetõttu, et ta on «valest soost».

Eesmärk peaks olema tagada, et soolistel eelarvamustel ei lastaks takistada tugevaid kandidaate, mitte seada kvoote, mis omakorda loovad uue diskrimineerimisriski.

Turg peaks otsustama ise

Vabaturumajanduse loogika järgi peaksid ettevõtted ise leidma parima juhtimismudeli. Kui sooline mitmekesisus tõepoolest parandab tulemusi, siis mitmekesise juhtkonnaga ettevõtted võidavad konkurentsis ning ülejäänud saavad turusignaalidest õppust. Riiklik sunniviisiline kvoot asendab selle loomuliku protsessi bürokraatliku regulatsiooniga.

Brüsseli direktiiv riivab seega ettevõtlusvabadust, ja teeb seda põhjendusega, mille empiiriline alus on vähemalt vaieldav.