Brüsseli Schumani väljakust sai oodatud aagora asemel betoonist kuumasaar

Euroopa Liidu kvartali südames asuv Schumani väljak Brüsselis pidi saama roheliseks kohtumispaigaks, kuid poliitiliste erimeelsuste ja eelarveprobleemide tõttu jäi keskne varjualune ehitamata. Linnaplaneerijad otsivad nüüd uusi lahendusi, et muuta avatud betoonala kasutajasõbralikumaks.

Brüsseli Euroopa Liidu kvartali keskel asuv Schumani väljak on muutunud suureks betoonalaks, mida kriitikud nimetavad Euroopa suurimaks praepanniks. Algselt pidi väljakust kujunema roheline linnaruumi aagora, kuid pärast aastaid kestnud poliitilist ummikseisu ja ehitushindade hüppelist kasvu on suur osa algsest visioonist realiseerimata jäänud.

Poliitiline patiseis ja kulude kasv

Projekti käivitas 2015. aastal tollane Brüsseli liikuvusminister Pascal Smet, kes soovis luua sümboli, mis toimiks Euroopa projekti südamena. Väljaku ümberkujundamine on keeruline logistiline ülesanne, kuna see asub otse maa-aluse autotunneli, raudtee ja metroojaama kohal, mistõttu suurte puude istutamine ei olnud võimalik. Lahenduseks pidi saama terasest katuskonstruktsioon, mis pakkunuks varju päikese ja vihma eest.

Ehitustööd algasid alles 2023. aastal, kuus aastat pärast võidukavandi väljavalimist. Vahepealsetel aastatel on ehituskulud Euroopas märgatavalt tõusnud. Projekti algne eelarve oli 25 miljonit eurot, millest 17,4 miljonit eurot pidi tulema Euroopa Liidu taastefondidest. Kui Brüsseli 2024. aasta juuni valimiste järel tekkis poliitiline patiseis, mis kestis 613 päeva, külmutati suured investeeringud ja ehitusprojektid jäid seisma.

Ebaõnnestunud rahastamine ja tulevikuplaanid

Belgia föderaalvalitsuse juht Bart De Wever kritiseeris Brüsseli regionaalvalitsust karmilt, nimetades piirkonda läbikukkunud riigiks, kui sealt paluti lisaraha väljaku katuse ehituse kallinemise katteks. De Wever keeldus täiendavate vahendite eraldamisest.

Veebruaris 2026 ametisse astunud uus Brüsseli valitsus otsustas katusekonstruktsioonist loobuda. Selle ehitusmaksumus oli tõusnud 5 miljonilt eurolt 13 miljonini. Elke Van den Brandt büroo pressiesindaja François Deschamps selgitas muudatust sooviga leida säästlikum lahendus. Brüsseli ministrite nõukogu otsustas, et linnal on võimalik teha midagi rohelisemat ja odavamat, mis täidab siiski eesmärgi pakkuda inimestele varju ja värskendust.

Linn peab praegu läbirääkimisi arhitektidega, et leida võimalusi väljaku haljastamiseks ja võib-olla veeelementide lisamiseks, arvestades samas maa-aluse taristu piiranguid. Uus plaan peaks valmima selle aasta lõpuks, eesmärgiga lõpetada väljaku ümberehitus 2028. aasta suveks.