Brüsseli plaan leevendada pestitsiidide reegleid pälvib teadlaste ja ekspertide kriitikat

Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud pestitsiidide heakskiitmise korra lihtsustamiseks, mis võib muuta lubade andmise tähtajatuks. Teadlased hoiatavad, et selline muudatus võib ohtu seada inimeste tervise ja keskkonna.

Euroopa Komisjon on esitanud ulatuslikud ettepanekud põllumajandus- ja toiduohutusalaste õigusaktide muutmiseks, mille eesmärk on lihtsustada pestitsiidide ning herbitsiidide heakskiitmise protsessi. Muudatuste üheks keskseks punktiks on kava muuta lubade andmine paljude toimeainete puhul tähtajatuks, eemaldades nõude perioodilisteks ohutuskontrollideks.

Muudatuste sisu ja eesmärk

Praegune, 2011. aastast kehtiv Euroopa Liidu süsteem sätestab, et taimekaitsevahendite toimeainetele antakse luba maksimaalselt 15 aastaks. Pärast selle aja möödumist tuleb aine ohutust uuesti hinnata. Komisjoni uus ettepanek võimaldaks aga tähtajatut heakskiitu ka vaidlusi tekitavatele ainetele, sealhulgas glüfosaadile. Ametlikult põhjendab komisjon kava vajadusega vähendada bürokraatiat, kiirendada uute, säästlikumate toodete turule jõudmist ning toetada põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

Euroopa Parlamendi liige ja läbirääkimiste kaasraportöör Herbert Dorfmann toetab komisjoni ettepanekut, märkides, et praegune süsteem takistab innovatsiooni. Tema hinnangul venib uute ja keskkonnasõbralikumate vahendite heakskiitmine keeruliste protseduuride tõttu liiga pikalt, mistõttu on põllumehed sunnitud lootma vanematele keemilistele lahendustele. "Peamine eesmärk on tuua turule uusi tooteid, mitte hoida vanu," selgitas Dorfmann oma seisukohta.

Teadlaste hoiatused ja terviseriskid

Sõltumatud teadlased ja meditsiinieksperdid on aga väljendanud tugevat vastuseisu. Üle 500 eksperdi üle kogu Euroopa on allkirjastanud avaliku kirja, milles kutsutakse Euroopa Parlamenti peatama muudatuste menetlemine ja algatama sõltumatu uurimine nende võimaliku mõju kohta tervisele ja keskkonnale. Eksamite ja teadusuuringute kohaselt on paljud pestitsiidid seotud vähkkasvajate, hingamisteede haiguste, neuroloogiliste häirete ning viljakusprobleemidega.

Leideni ülikooli toksikoloogiaekspert Martina Vijver toonitas Euroopa Parlamendis peetud sõnavõtus, et korrapärased kordushindamised on kriitilise tähtsusega, sest riskihinnangud ajas muutuvad. "Regulatiivne süsteem peab suutma korrigeerida eilseid otsuseid homsete teadmiste valguses," sõnas Vijver. Ta lisas, et kui põllumajandussektor saab hõlpsama ligipääsu sünteetilistele pestitsiididele, väheneb nende stiimul investeerida säästlikumatesse biokontrolli meetoditesse.

Pesticide Action Network Europe’i poliitikaekspert Salome Roynel märkis, et kehtiva süsteemi perioodilised ülevaatused on end tõestanud. Alates 2011. aastast on nende protsesside tulemusel Euroopa Liidus keelatud 56 toimeainet, sealhulgas laste ajutegevust kahjustav putukamürk kloropürifoss. Royneli sõnul on komisjoni kava ohtlik, kuna see nõrgestab kaitsetasemeid ajal, mil teadusuuringud toovad pidevalt esile uusi riske.