Brüsseli plaan laiendada Europoli tehisintellektivolitusi tekitab privaatsusküsimusi

Euroopa Liidu ametnikud kavandavad Europoli eelarve kahekordistamist ja uute tehisintellektil põhinevate volituste andmist, eesmärgiga võidelda kaasaegse küberkuritegevusega. Algatus on tekitanud vastuseisu seoses andmekaitse ja järelevalve puudulikkusega.

Brüsselis on laual kava, mis muudaks Haagis asuva politseiameti Europol tegevust märgatavalt. Plaani kohaselt kahekordistataks ameti eelarve 3 miljardi euroni, eesmärgiga varustada Euroopa politseijõud uute tehisintellektil põhinevate tööriistadega, et tuvastada ja tõkestada keerukaid küberkuritegusid, väljapressimisi ning pettusi.

Euroopa Parlamendi liige Fabienne Keller rõhutas, et kuigi politseiamet vajab efektiivseks tööks tugevamaid ressursse, peab see muutus käima käsikäes range demokraatliku järelevalvega. "Europol on pöördepunktis," märkis Keller, lisades, et uued võimekused nõuavad tugevaid kaitsemeetmeid põhiõiguste tagamiseks.

Järelevalve puudujäägid

Euroopa andmekaitseinspektor Wojciech Wiewiórowski on väljendanud muret, et kuigi tehnoloogia kasutuselevõtt on politseitööks vajalik, puuduvad ettepanekus selged mehhanismid ameti tegevuse kontrollimiseks. Ta hoiatas, et praegusel kujul lubaks reform Europolil hoida pikka aega ja ilma piiranguteta andmeid inimeste kohta, kes pole ühegi kuriteoga seotud.

Wiewiórowski sõnul on ettepanekus liiga palju võimu antud Europoli sisemistele organitele. Ta kritiseeris ka asjaolu, et ameti volituste laienemisega ei kaasne andmekaitseinspektori büroole piisavat ressursside suurendamist, mis muudaks järelevalve teostamise keeruliseks.

Kuritegevuse uus ajastu

Europoli äsja valitud tegevjuht Jürgen Ebner märkis eelmisel kuul Lissabonis toimunud konverentsil, et kuritegevus on muutumas tehnoloogiliselt keerukamaks ja kiiremaks. Ebneri sõnul aitaks tehisintellekt uurijatel sõeluda läbi tohutuid andmehulki ja tuvastada kiiremini seoseid reaalajas toimuvates kuritegudes.

Samas rõhutas ta, et tehnoloogia kasutamine ei tohi muutuda eesmärgiks omaette. "Kogumine ei tohi muutuda eesmärgiks, tehnoloogia õigustuseks omaenda kasutamisele ega kiireloomulisus vabanduseks kaitsemeetmete hülgamisele," selgitas Ebner. Sõltumatu küberkuritegevuse ekspert Stéphane Duguin lisas, et pelgalt Europoli võimekuse tõstmisest ei piisa.