Brüsseli eelarvekava: Euroopa kontrollikoja hinnangul võib korruptsiooni jälgimine Brüsselis raskeneda

Euroopa Kontrollikoja president hoiatab, et Euroopa Komisjoni uus pikaajaline eelarvekava võib muuta EL-i vahendite väärkasutamise tuvastamise oluliselt keerukamaks. Muudatused annavad liikmesriikidele rohkem vabadust, kuid vähendavad samal ajal kontrolli raha lõppsihtkoha üle.

Euroopa Kontrollikoda on avaldanud muret Euroopa Komisjoni uue pikaajalise eelarveplaani pärast, mis võib muuta Euroopa Liidu rahastuse läbipaistmatumaks. Brüsselis peetavate vaidluste keskmes on plaan muuta eelarve pärast 2027. aastat paindlikumaks, kuid kontrollikoja presidendi Tony Murphy sõnul toob see kaasa ohtliku nihke «isekontrolli» suunas.

Raha liikumist on raskem jälgida

Komisjoni ettepaneku kohaselt suunatakse ligikaudu triljon eurot ühtsesse fondi, mida liikmesriigid saavad kasutada erinevateks eesmärkideks, alates regionaalarengust kuni põllumajanduseni. Murphy hinnangul teeb selline süsteem EL-i rahade sihtotstarbelise kasutamise kontrollimise märgatavalt raskemaks, kuna vastutus nihkub riikidele endile.

«Meil on keerulisem raha liikumist jälgida,» sõnas Murphy. «Ütlete liikmesriigile, et siin on suur summa raha, tehke kindlaks, et kõik on korras. See on omamoodi isekontroll.»

Vead ja varasemad kogemused

Kontrollikoja andmetel on EL-i vahendite väärkasutamine juba praegu kasvutrendis. Viimase aasta jooksul tuvastati vigu tehingutes, mille koguväärtus ulatub umbes viie miljardi euroni. Kontrollikoja kabinetiülem Wolfgang Stolz lisas, et liikmesriikide auditiasutuste töö ei ole alati olnud piisavalt usaldusväärne.

Mure süveneb, vaadates EL-i pandeemiajärgset taasterahastut. Ehkki see võimaldas raha kiiremini suunata, muutus ka rahastuse jälgimine keerulisemaks. Kui praeguses eelarvesüsteemis on kontrollikojal võimalik füüsiliselt külastada EL-i toetust saavaid objekte, siis taasterahastu puhul avaldatakse vaid suurimate toetusesaajate nimekirjad, mis ei anna täit pilti raha tegelikust lõppsihtkohast.

Komisjoni kaitse

Euroopa Komisjon on oma ettepanekut kaitsnud, kinnitades, et kontrollisüsteemi põhialused jäävad kehtima. Ametkonna sõnul on riiklikud asutused toimekad ning Komisjonil säilib õigus nõuda kavade korrigeerimist või parandusmehhanismide rakendamist, kui kontrollijad avastavad probleeme.