Brüsseli eelarvekärped: Euroopa Komisjon hoiatab kriisivalmiduse nõrgenemise eest

Euroopa Komisjon on kritiseerinud Iirimaa koostatud EL-i järgmise eelarveperioodi kava, väites, et 159 miljardi euro suurused kärped ohustavad ühenduse võimekust reageerida tulevastele kriisidele. Liikmesriigid püüavad kokkuleppele jõuda enne aasta lõppu, kuid vaidlused kärbete sihtmärkide üle püsivad.

Brüsselis peetud suletud uste taga toimunud kohtumisel avaldas Euroopa Komisjon rahulolematust Iirimaa eesistumise ajal välja pakutud EL-i järgmise eelarveperioodi kava suhtes. Aastateks 2028-2034 kavandatud 159 miljardi euro suurune kärpeplaan vähendab Komisjoni hinnangul märgatavalt liidu suutlikkust reageerida ootamatutele kriisidele ja geopoliitilistele pingetele.

Komisjoni eelarvejuht Stéphanie Riso teavitas 27 liikmesriigi suursaadikuid murest, et plaanitavad muudatused vähendavad eelarve paindlikkust. Kuigi Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne väitis pressikonverentsil, et ettepanek on modernne, näeb Komisjon ohtu, et kärped tabavad valusalt just konkurentsivõimet ja välisabi.

Eelarvevaidlused süvenevad

Iirimaa ettepanekus on 75 miljardit eurot kärbitud konkurentsivõime arvelt ning 38 miljardit välisabist. Samuti on plaanis vähendada vähemalt 22 miljardi euro võrra nn vihmavarjufonde, mis on mõeldud loodusõnnetuste või ootamatute kriiside leevendamiseks. Saksamaa juhitud riikide grupp peab kärpeid endiselt ebapiisavaks, samas kui nn ühtekuuluvusriikide rühm on rahul, et traditsioonilised põllumajanduse ja regionaaltoetused on jäänud puutumata.

Eelarveläbirääkimised toimuvad ajalise surve all, kuna liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda enne aasta lõppu. Eesmärk on vältida läbirääkimiste venimist. Neljapäeval ja reedel toimuv riigipeade kohtumine näitab, kas konsensus on saavutatav. Üks diplomaatidest märkis, et läbimurdeks on vajalik poliitiline tahe, viidates vajadusele, et Friedrich Merz ja Emmanuel Macron tunnistaksid uut geopoliitilist reaalsust.