Brüssel ja Ottawa kavandavad tihedamat koostööd keset USA-ga tekkinud kaubanduspingeid

Euroopa Liit ja Kanada otsivad viise majandusliku ja julgeolekupoliitilise koostöö süvendamiseks, et reageerida Põhja-Ameerikas puhkenud kaubandustülist tingitud survele. Koostööplaanid hõlmavad kriitiliste toorainete tarneahelaid, Arktika julgeolekut ja haridusprogramme.

Brüssel ja Ottawa teevad ettevalmistusi strateegilise partnerluse tugevdamiseks, reageerides kasvavale majanduslikule survele, mis on tekkinud pärast USA kehtestatud kaubanduspiiranguid Kanada toodetele. Kanada peaminister Justin Trudeau külastab sel nädalal Euroopa Parlamenti, et arutada koostööd, enne oktoobris Montrealis toimuvat EL-i ja Kanada tippkohtumist.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitab kolmapäeval oma kõnes visiooni, mis võib muuta Kanada ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid. Diplomaatiliste ja poliitiliste ringkondade hinnangul soovitakse liikuda praegusest vabakaubanduslepingust veelgi tihedama integratsiooni suunas.

Majanduslik integratsioon ja maavarad

Euroopa Liit soovib ligipääsu Kanada rikkalikele loodusvaradele, sealhulgas vase, nikli, liitiumi ja koobalti leiukohtadele, mis on hädavajalikud rohetehnoloogiate arendamiseks. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Maroš Šefčovič on rõhutanud ühiste projektide ja investeeringute vajalikkust toorainete töötlemisel.

Hispaania sotsialistist eurosaadik Javier Moreno tegi ettepaneku integreerida Kanada EL-i ühisturuga isegi sügavamalt kui Norra või Šveits. See tähendaks Kanada ettevõtetele sujuvamat ligipääsu 450 miljoni tarbijaga turule ning potentsiaalselt ka Kanada kodanikele vabamat liikumist ja töötamist Euroopa Liidus.

Samuti oodatakse, et Kanada kaasatakse senisest aktiivsemalt Erasmus+ haridusprogrammi, mis avaks uusi võimalusi üliõpilasvahetuseks ja kutseõppeks. Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoni esimees Nela Riehl kinnitas, et Kanada täielik integreerimine programmi on läbirääkimiste laual.

Arktika ja julgeolek

Lisaks majandusele on fookuses julgeolekukoostöö. Kanada on juba liitunud Euroopa Liidu 150 miljardi euro suuruse kaitsefondiga (SAFE). Arktika piirkonna strateegiline tähtsus, sealhulgas merealused kaablid ja uued kaubateed, sunnib Brüsselit ja Ottawat tegema tihedamat koostööd.

Prantsuse eurosaadik Valérie Hayer rõhutas, et praegune olukord on õige hetk investeeringute koondamiseks taristusse ja kaubandussuhete mitmekesistamiseks. Lisaks plaanitakse aasta lõpuks sõlmida digitaalse kaubanduse leping, mis reguleeriks internetimajandust ja võrguteenuseid.