Brumunddalis asuv puidust pilvelõhkuja näitab ehitussektori uut suunda

Brumunddalis asuv puidust pilvelõhkuja näitab ehitussektori uut suunda

Norras Brumunddali linnas asuv 18-korruseline Mjøstårnet on maailma kõrgeim täispuidust hoone, mis demonstreerib puidu kasutamise võimalusi betooni ja terase alternatiivina. Projektis kasutati uudset liimpuidu tehnoloogiat, et vähendada ehitussektori süsiniku jalajälge.

Tehnoloogia

Brumunddali linnas Norras kerkib 18-korruseline Mjøstårnet, mis kannab maailma kõrgeima täispuidust hoone tiitlit. See 84 meetri kõrgune ehitis on muutunud sümboliks püüdlustes vähendada ehitussektori sõltuvust betoonist ja terasest, pakkudes uut vaatenurka linnaplaneerimisele.

Arendaja Arthur Buchardt sõnul sai projekti algtõuke 2015. aasta Pariisi kliimalepe. Buchardt visandas idee esmalt salvrätile, soovides luua ehitise, mis saadaks signaali keskkonnasõbralikuma ehitusviisi võimalikkusest. Hoone sisaldab hotelli, kontoreid ja kortereid, kasutades ehituses suuresti kohalikku puitu.

Ehituse tehniliseks teostajaks oli Moelven ja struktuuriinsener Rune Abrahamsen. Puidust elementide valmistamisel kasutati liimpuitu ehk glulamit, mis võimaldab luua väga vastupidavaid konstruktsioone. Hoone monteeriti kohapeal sarnaselt „lapikpakendis“ mööblile, kasutades eelnevalt tehases millimeetrise täpsusega valmistatud osi, mis võimaldas kiiremat ehitustempot kui betooni puhul.

Hoolimata levinud muredest tuleohutuse osas, on Mjøstårnet üks Norra turvalisemaid hooneid. Tulekahju korral söestub liimpuidu pealiskiht, kuid kaitseb puidu südamikku, säilitades konstruktsiooni kandevõime. Stabiilsuse tagamiseks kasutati ülemistel korrustel betoonikihte, et vähendada tuulest tingitud kõikumist ja suurendada elanike mugavust.

Ehitussektor vastutab ligikaudu 37% ülemaailmsete heitkoguste eest, kusjuures betooni tootmine moodustab sellest märkimisväärse osa. Puidust ehitamine toimib süsiniku hoidlana, kuna puud seovad kasvades süsihappegaasi, mida hoone eluea jooksul endas hoiab, erinevalt betoonist, mille tootmine eraldab atmosfääri suures koguses CO2.

Sarnaseid puitkonstruktsioone kavandatakse üha enam mujal maailmas. Stockholmis on plaanis ehitada puidust tervet linnaosa ning Šveitsis ja Austraalias on valmimas järgmised kõrged puidust hooned. Jaapani ettevõte Sumitomo Forestry on avalikustanud kava rajada 350-meetrine puithoone, mis peaks valmima 2041. aastaks.

Ava rakenduses →