Briti parlament hääletab Hillsborough' katastroofi nime kandva autonsusnõude seaduse poolt

Briti alamkoda hääletas teisipäeval nn Hillsborough' seaduse ehk avaliku sektori ametnikele tõekohustust kehtestava õigusakti poolt. Seaduse vastuvõtmine oli veninud vaidluste tõttu, kuidas kohaldada autonsusnõuet luureteenistuste suhtes. Eelnõu läbib nüüd lordide koja.

Briti alamkoda kiitis teisipäeval heaks Hillsborough' seaduse eelnõu, mis kohustab riigiasutusi ja ametnikke rääkima tõtt ning tegema ametlike uurimistega aktiivselt koostööd. Seaduse ametlik nimetus on Public Office (Accountability) Bill.

Miks seadus viibis

Eelnõu kinnitas Labour' valimislubadustes juba 2024. aasta üldvalimistel ning Starmer lubas selle vastu võtta 15. aprilliks 2025, 36. aastapäevaks Hillsborough' katastroofist. Tähtaeg jäi täitmata. Jaanuaris 2026 loobus valitsus planeeritud lõppdebatist pärast seda, kui kampaaniaaktivistid ja osa Labouri saadikuid tõstsid pahameelt valitsuse muudatusettepaneku vastu, mis oleks lubanud luureohvitseridel uurimistega koostöö teha teenistuse juhtkonna loal.

Järgnevatel kuudel lepiti kokku uutes muudatustes: kampaanijate sõnul ei jää luureteenistustele enam ühtegi erandit ning valitsus leiab, et riigi julgeolek ei satu ohtu.

Hääletuse ajal oli Keir Starmer peaministri ametikohal. Tema eeldatav järglane Andy Burnham asub ametisse 20. juulil.

Hillsborough' katastroof 1989

Seadus kannab nime 1989. aasta Hillsborough' katastroofi järgi, kus hukkus 97 inimest rahvamassi surve tõttu Sheffieldi Wednesday staadionil FA Cupi poolfinaalis Liverpooli ja Nottingham Foresti vahel. Hiljem tuvastati, et politseijuhid levitasid katastroofi põhjuste kohta valeinfot, süüdistades Liverpooli fänne, ning varjasid oma töövigasid.

Starmer nimetas seadust «ajalooliseks» ning tribuudiks peredele, kes «on veetnud aastakümneid võitledes, et saada õiglust oma lähedastele». «Nad kannatasid kujuteldamatut kurbust ega andnud kunagi alla. Ilma nende pühendumiseta ei oleks Hillsborough' seadust kunagi toimunud,» ütles ta.

Burnham ütles, et debatt on «sügavalt liigutav hetk» ning Hillsborough' pered on «näidanud erakordset julgust». «Hillsborough' õppetund ulatub kaugemale autonsusnormist. See küsib meilt, milline riik me tahame olla, üks, kus võim on koondunud kaugetesse institutsioonidesse, või üks, kus seda jagatakse õiglasemalt inimeste ja kohtadega, mida need institutsioonid on mõeldud teenima,» sõnas Burnham.

Mis saab edasi

Lisaks autonsusnõudele näeb eelnõu ette õigusabi katastroofide või riigiga seotud surmade ohvritele. Downing Street teatas teisipäeval, et valitsus soovib seaduse jõustumist aprilliks 2027, järgmiseks Hillsborough' katastroofi aastapäevaks.

Eelnõu liigub nüüd lordide kotta, kus seda saab veel muuta, sealhulgas võivad sõna võtta peers, kes on mures seaduse mõju pärast riigi julgeolekule.

Hillsborough' kampaaniaaktivistid Charlotte Hennessy, Sue Roberts, Steve Kelly ja Margaret Aspinall avaldasid ühises avalduses: «See ei puuduta ainult seadusandlust, vaid muutust selles, kuidas kohteldakse leinajaid ja ellujäänuid, ning kultuurimuutust, ja see on sügavalt volitav teadmine, et see kaitseb teisi igavesti.»