Briti kohus: inimkaubanduse kaitsete kärpimine UK-Prantsusmaa varjupaigaleppes oli ebaseaduslik

Briti kohus: inimkaubanduse kaitsete kärpimine UK-Prantsusmaa varjupaigaleppes oli ebaseaduslik

Londoni kõrgem kohus otsustas reedel, et siseminister Shabana Mahmood tegi ebaseadusliku otsuse, vähendades inimkaubanduse ohvrite kaitseid, et kiirendada varjupaigataotlejate tagasisaatmist Prantsusmaale nn üks-sisse-üks-välja kokkuleppe raames. Kohtuasja algatas viis väikepaadiga Suurbritanniasse saabunud varjupaigataotlejat, neli Eritreast ja üks Sudaanist, kelle kohta oli tehtud tagasisaatmisotsus. Siseminister kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata.

Poliitika

Briti kõrgem kohus leidis reedel, et siseminister Shabana Mahmood rikkus seadust, kui ta piiras inimkaubanduse potentsiaalsete ohvrite õigust oma juhtumi uuesti läbivaatamisele nõuda. Muudatus tehti selleks, et lihtsustada varjupaigataotlejate tagasisaatmist Prantsusmaale.

Kohtunik Sheldon leidis, et kõnealune juhendmuudatus tegi „reaalse vahe" kahe varjupaigataotleja asjas viiest. Ta märkis otsuses: «Minu hinnangul ei saa sellist otsustusprotsessi pidada nõuetekohaseks ega tõhusaks.»

Mis on üks-sisse-üks-välja skeem?

Iga väikepaadiga Prantsusmaalt Suurbritanniasse jõudnud inimese eest saadetakse tagasi üks ning vastukaalu Prantsusmaa võtab vastu ühe seal viibiva varjupaigataotleja, kes pole Kanali ületamist katsunud. Mahmood muutis inimkaubandusjuhiseid, et kiirendada tagasisaatmisi, kaotati esialgse eitava otsuse korral õigus seda vaidlustada.

Siseminister põhjendas muudatust sellega, et Prantsusmaa on inimkaubanduse ohvreid kaitsvate rahvusvaheliste lepingute osaline ning juhtumeid saab seetõttu käsitleda seal. Kohus kuulis aga tõendeid, et Prantsusmaa ei anna samasugust kaitset inimkaubanduse ohvritele, kes pole Prantsuse kodanikud ega kellega kaubeldi väljaspool Prantsusmaad. Suurbritannias on kõikidel inimkaubanduse ohvritel õigus ühetaolistele kaitsemeetmetele.

Kaebajate lood

Kohtuasja esitas viis varjupaigataotlejat. Üks neist, Eritrea mees, kirjeldas, kuidas teda hoiti maa-aluses kinnipidamisasutuses Liibüas, kus ta rööviti, peksti ja jäeti toiduta. Kaks teist Eritrea kodanikku rääkisid, kuidas neid peeti Liibüas vastu tahtmist kinni; üks neist ütles, et paljud kaasvangi võetud inimesed surid ning teda sundisid surnukehi veokiga vedama ja haudu kaevama.

Neljas kaebaja, samuti Eritreast, ütles, et teda on neli korda inimkaubanduse ohvriks tehtud, sealhulgas rööviti ta Etioopias ja nõuti lunaraha. Hiljem pidasid teda kinni Valgevene sõdurid ning sundisid Poola piiril kaevikuid kaevama. Viies kaebaja on Sudaani mees, kelle pere tappis Rapid Support Forces ja kes põgenes riigis käiva sõja eest.

Nõue tagasi tuua

Kolm viiest kaebajast saadeti tagasi Prantsusmaale. Nende esindajad nõuavad nüüd siseministeeriumilt oma klientide tagasitoomist Suurbritanniasse.

Advokaadibüroo Duncan Lewis jurist Elizabeth Cole, kes esindas kahte kaebajat, ütles: «Sellel on olnud märkimisväärsed tagajärjed: suur hulk haavatavaid inimesi on ebaseaduslikult Prantsusmaale saadetud. Kutsume siseministrit üles tunnistama oma kohustusi nii lepingu- kui ka riigisisese õiguse alusel ning tooma meie kliendi ja potentsiaalselt paljud teised ebaseaduslikult eemaldatud inimesed Suurbritanniasse tagasi.»

Üks Cole'i klientidest lausus: «Mul on tõeline lootusetus sees. Usun, et siseministeeriumil oli minu asjas kõik tõendid olemas, kuid nad valisid mitte neid arvestada. Kui nad oleksid minu tõendeid korralikult kaalunud, ei oleks mind Prantsusmaale saadetud.»

Heategevusorganisatsiooni Medical Justice direktor Emma Ginn, kes töötab kinnipeetud immigrantidega, kritiseeris valitsuse suhtumist teravalt: «See on sümptom valitsuse häbiväärse hoiakust inimkaubanduse ellujäänute suhtes. Meie klientide meditsiinilisi tõendeid eiratakse ja inimkaubanduse avaldusi käsitletakse ebamugava takistusena väljasaatmisele.»

Siseministeerium teatas, et Mahmood kavatseb otsuse edasi kaevata. Ministeeriumi pressiesindaja sõnas: «Viimase hetke orjusevastaseid nõudeid ei tohi kasutada ebaseaduslike immigrantide väljasaatmise takistamiseks.» Alates eelmise aasta augustist on skeemi raames Prantsusmaale saadetud tõenäoliselt üle 1000 inimese, paljud neist on hiljem kadunud, sajaneid veel ootab Suurbritannia kinnipidamiskeskustes tagasisaatmist.

Ava rakenduses →