Briti kodanikud Rootsis seisavad silmitsi elamisloaprobleemidega

Pikaajalised Briti elanikud Rootsis seisavad silmitsi rändeameti elamisloataotluste tagasilükkamistega. Probleemid on eriti teravad eakate ja tervisehädadega inimeste seas, kusjuures Rootsi keeldumiste määr on Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kõrgem.

Rootsis elavad Briti kodanikud seisavad silmitsi elamisloataotluste tagasilükkamisega. Probleemid on teravnenud vaatamata Brexiti-järgsetele kokkulepetele, mis pidid tagama riigis kaua elanud inimeste õigused.

74-aastane dementsust ja parkinsonismi põdev Briti mees Horace Mason, kes on Rootsis elanud veerand sajandit, on üks neist, kellele Rootsi rändeamet (Migrationsverket) on väljasaatmist korraldanud. Kohtud on tema juhtumi puhul otsustanud, et riigi huvi reguleeritud immigratsiooni vastu kaalub üles isiklikud inimõigused. Mason on täielikult hooldatav, kuid sellest hoolimata on ametkond ja kohtud jätnud arvestamata tema elulise vajaduse riiki jääda.

Erakordselt kõrge keeldumiste arv

Statistika on murettekitav. 2024. aasta andmetel on Rootsis esitatud umbes 14 000 elamisloataotlust, millest tervelt 27,5% on tagasi lükatud. See on kolm korda kõrgem määr kui üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja tunduvalt üle 3-4% suuruse liidu keskmise. Paljudel juhtudel väidavad ametnikud, et tähtaja ületamine või teadmatus ei ole piisav põhjus hilinenud taotluse rahuldamiseks.

Veel 2020. aasta oktoobris kinnitas toona Ühendkuningriigi immigratsiooniministrina töötanud Kevin Foster, et Ühendkuningriik kavatseb võtta «helde lähenemisviisi» nende osas, kellel on elamisloa taotlemata jätmiseks mõjuvad põhjused. Reaalsus Rootsis on aga vastupidine.

Puudulik kommunikatsioon

Joyce Thomas, 78-aastane lesk, kes on Rootsis elanud 21 aastat, sai samuti korralduse riigist nelja nädala jooksul lahkuda pärast seda, kui tema elamisloataotluse apellatsioon tagasi lükati. Ta usub, et ametivõimud ebaõnnestusid teavitustöös.

«Neil on meie ID-kaardid, e-posti aadressid ja nad võtavad meiega ühendust muudes olulistes küsimustes, miks mitte nii kriitilises asjas? See on uskumatu,» kommenteeris Thomas olukorda.

Briti aktivistide grupi British in Sweden esindaja David Milstead märgib, et paljud inimesed lahkuvad hirmust ja häbi tundest, selle asemel et kohtus võidelda. Ta rõhutab, et praegune olukord ei olnud Brexiti-järgse väljaastumisleppe kavandatud tulemus. Rootsi rändeameti pressiesindaja sõnul aga ei peeta pelgalt teadmatust nõuetest piisavaks selgituseks hilinenud taotluse aktsepteerimiseks.

Sarnaseid probleeme on esinenud ka mujal, näiteks Taanis, kus riiklikud kommunikatsioonivead lahendati seadusemuudatustega. Rootsis seevastu puudub poliitiline tahe rändepoliitikat selles küsimuses leevendada, kuna poliitikud väidavad, et nad ei saa rändeameti otsustesse sekkuda.