Brexiti muutus tõstab ELis elavate Briti noorte ülikoolimaksud Ühendkuningriigis kolmekordseks

Alates 2028. aastast kaotavad ELis elavad Briti kodanikud nn koduüliõpilase staatuse Ühendkuningriigi ülikoolides, mistõttu peavad nad maksma rahvusvahelisi õppemakse, tihti kolm korda rohkem kui kohalikud. Samuti kaotavad nad juurdepääsu Briti valitsuse õppelaenudele. Esimesed mõjutatud õpilased alustavad juba sel sügisel A-taseme eksamite ettevalmistust.

ELis elavad Briti teismelised seisavad silmitsi hariduskulude hüppega: alates 2028. aastast lõpeb nn Brexiti üleminekuperiood, mis senini võimaldas neil maksta Ühendkuningriigi ülikoolides sama õppemaksu kui kohalikud tudengid.

2028. aastal algavatele kursustele kandideerijad peavad olema viibinud Ühendkuningriigis tavapärase elukohana vähemalt kolm aastat enne õpingute algust. Esimesena tabab muutus noori, kes alustavad sel sügisel A-taseme eksamite ettevalmistust.

Kolmekordne hinnatõus

Ühendkuningriigi koduüliõpilase õppemaks on piiratud, 2026. aasta vastuvõetutel kuni 9 790 naela aastas. Rahvusvahelistele tudengitele ülempiiri ei ole. Warwicki ülikoolis maksab majandusteaduse eriala välisüliõpilasele 35 530 naela aastas, Leedsi ülikoolis õigusteadus 26 750 naela.

Immigratsiooniõiguse partner Julie Moktadir advokaadibüroost Stone King selgitas: «See on sisuliselt Brexiti-järgse üleminekuperioodi lõpp, mis tähendab, et ELis elavad Briti kodanikud liigitatakse edaspidi rahvusvahelisteks üliõpilasteks.» Ta lisas, et paljud pered sõltuvad valitsuse õppelaenudest, nendele juurdepääs kaob samuti.

Üksikud ülikoolid võivad kaalutlusõiguse alusel teha erandeid ning lugeda mõne EList tagasipöörduva üliõpilase koduüliõpilaseks. Õppelaenu andjad on reeglitega seotud: laenu ei saa sõltumata ülikooli otsusest.

Perekond BMW lepinguga Saksamaal

Amy ja James Thompson kolisid 2021. aastal Saksamaale kaheaastase BMW töölepingu tõttu. Läks nii hästi, et jäid kauemaks. Nüüd on nende 16-aastane tütar Isla koduüliõpilase õppemaksu piirilt väljumas.

«Esialgu kolisime kaheks aastaks tööasju ajama, lapsed olid siis üheksa ja 11, seega kõrgharidus polnud kaalutlusel,» ütles Amy Thompson. «Nüüd oleme aru saanud, et see teeb olukorra väga keeruliseks. Isla saaks ilmselt hätta ülikooli sisse saada, aga rahvusvahelisi makse me lihtsalt ei suuda maksta.»

Isla unistus on õppida loodusteadusi Cambridge'i ülikoolis. Koduüliõpilasele maksab see kursus 9 250 naela aastas; rahvusvahelisel tudengil 44 214 naela õppemaksuna, millele lisanduvad kolledžimaksud alates 11 500 naelast. Kuna Isla ei jõua enam kolme aasta nõuet täita, kaaluvad vanemad vaheaasta võtmist enne kandideerimist.

Poliitilised läbirääkimised katkesid

ELi ja Ühendkuningriigi juhtide juulikuine tippkohtumine, kus muuhulgas kavatsetigi arutada alla 30-aastaste noorte õppimis- ja töövõimaluste lihtsustamist mõlemas suunas, lükati edasi pärast seda, kui Keir Starmer teatas peaministri kohalt lahkumisest.

Universities UK kinnitas, et koduüliõpilase üleminekuklausel oli alati ajutine lahendus, mis pidi kaitsma ELis elavaid Briti ekspatriaate üleminekuperioodil.

Moktadir sõnul on peredel valikuid napilt: «Kui mitte kolida Ühendkuningriiki vähemalt kolm aastat enne soovitud ülikooli algust, saavad vanemad ja tulevased üliõpilased peamiselt end uute reeglitega kurssi viima.» Mõned ülikoolid pakuvad stipendiume, kuid tema sõnul ei kata need enamiku jaoks tekkivat vahet. Amy Thompsoni küsimus jääb vastuseta: «Kuidas on see noorele inimesele õiglane, kes kolis vanematega kaasa tööasja tõttu?»