Brasiilia seriaal «Hapnikumaskid (ei) kuku automaatselt» räägib stjuuardite salakaubaveost

Brasiilia miniseriaal toob ekraanile tõsielul põhineva loo 1980ndatel tegutsenud lennusaatjatest, kes smugeldasid HIV-ravimeid USA-st Brasiiliasse. Projekt on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu nii ajaloolise tausta kui ka ühiskonnakriitilise sisu poolest.

Brasiilias valminud HBO Max miniseriaal «Hapnikumaskid (ei) kuku automaatselt» (portugali keeles: Máscaras de Oxigênio (Não) Cairão Automaticamente) käsitleb 1980ndate ja 1990ndate alguse sündmusi, mil lennufirma Varig stjuuardid lõid salajase võrgustiku, et toimetada USA-st kodumaale sel ajal defitsiitset ja elupäästvat HIV-ravimit asidotümidiini (AZT).

Endine stjuuard, 78-aastane Mario Augusto dos Santos Filho on meenutanud, et lennufirma töötajad hakkasid ravimeid vedama solidaarsuse ajel. Epideemia algusaastail suri tema osakonnas üle 40 kolleegi. Kuna AZT oli Brasiilias kättesaamatu ja maksis tol ajal ligi 10 000 dollarit aastas, ostsid lennusaatjad seda New Yorgi apteekidest ja toimetasid riiki. Varig võimaldas neil kasutada kontoriruume ravimikastide jagamiseks, mis võimaldas patsientidel saada abi 48 tunni jooksul.

Režissööri valik ja rahvusvaheline menu

Lavastaja Marcelo Gomes otsustas teema ette võtta, kuna tundis isiklikult inimesi, kes AIDS-i tõttu elu kaotasid. Berliini filmifestivalil esinedes rõhutas ta, et 1980ndate poliitiline kliima ja hirmu õhutamine on endiselt aktuaalsed. Gomes märkis: «Minu arvates on oluline seda lugu maailmale jutustada, sest konservatiivsus lõhub endiselt inimestevahelisi sidemeid.»

Seriaal on pälvinud 11 nominatsiooni Premios Platino auhindadele ning võitnud parima seriaali tiitli Valencia rahvusvahelisel filmifestivalil. Praeguseks on projekt jõudnud ka Prantsusmaa telekanalisse Canal+ ning septembris ootab ees Põhja-Ameerika esilinastus Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil. Teose menu on võrreldud Kanada seriaaliga «Red, White & Royal Blue», eelkõige tänu avameelsetele stseenidele ja kviir-kogukonna esindatusele.

Sisu on muutunud aktuaalseks ka tänapäevaste poliitiliste otsuste valguses. Näiteks on USA president Donald Trump alates 2025. aastast oluliselt kärpinud USAID programme ja algatusi, mis rahastavad HIV-ravi ja -ennetust madala sissetulekuga riikides. Tegijate sõnul peegeldab seriaal vajadust solidaarsuse järele ajal, mil riiklikud meetmed ja rahastus on kahanemas.