Brasiilia, Saksamaa, Jaapan ja India nõuavad New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu reformi

Brasiilia, Saksamaa, Jaapan ja India nõudsid ÜRO Peaassamblee 81. istungil Julgeolekunõukogu struktuuri viivitamatut muutmist, tuues esile organisatsiooni praegust ebaefektiivsust. Riigid kritiseerivad üha häälekamalt viie alalise liikme vetoõigust ja organisatsiooni vähest esinduslikkust tänapäeva maailmas.

Brasiilia, Saksamaa, Jaapan ja India esitasid kolmapäeval New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgul ühisavalduse, milles rõhutasid vajadust ÜRO Julgeolekunõukogu põhjaliku reformi järele. Nelja riigi välisministrid märkisid avalduses, et rahvusvaheline julgeolek ja rahu vajavad institutsionaalseid muudatusi, kuna senine mudel ei vasta enam geopoliitilisele tegelikkusele.

ÜRO Julgeolekunõukogus on praegu viis alalist liiget, USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kellel on õigus vetostada mis tahes resolutsioone. Ülejäänud kümme kohta on roteeruvad ja jaotatud regionaalsete kvootide alusel, kuid kriitikute hinnangul koondub tegelik võim endiselt 1945. aasta jõuvahekordadele toetuva tuumikgrupi kätte.

Vetoõigus ja esindatus

ÜRO peasekretär António Guterres on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et Julgeolekunõukogu legitiimsus on küsitav, kuna selle alaliste liikmete hulgas puuduvad esindajad Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Olukorda komplitseerib ka majanduslik aspekt: ÜRO liikmemaksete tasumisel on tänavu distsipliini näidanud vaid Ühendkuningriik, samas kui teised alalised liikmed on jäänud võlgu, mis on tekitanud lisapingeid organisatsiooni finantsstabiilsuse ümber.

Praegu käib võitlus ka peasekretäri ametikoha pärast, kus favoriidiks on tõusnud Costa Rica endine asepresident Rebeca Grynspan Mayufis. Tema kandideerimine on saanud uue hoo, kuid lõpliku otsuse juures on määravaks P5 riikide hoiak, kes võivad hääletustulemuse vetostada.

Süsteemi ummikseis

Kriitika Julgeolekunõukogu tegevusvõimetuse aadressil on olnud terav. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan rõhutas oma kõnes ÜRO Peaassambleel, et 190 riigi tahe ei tohiks sõltuda viie riigi suvast. Sarnasel seisukohal oli Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva, kes nimetas nõukogu tegevusetust pantvangistavaks ning süüdistas alalisi liikmeid võimetuses tegeleda tänapäeva relvakonfliktidega.

Samas ei ole alalised liikmed seni üles näidanud valmisolekut oma vetoõigusest või privileegidest loobuda. Prantsusmaa president Emmanuel Macron suunas kõnes tähelepanu tehisintellektist tulenevatele ohtudele, vältides otsest vastust Julgeolekunõukogu reformi nõudmistele. Samal ajal kaitses president Donald Trump oma hiljutisi sõjalisi otsuseid Iraani suhtes vältimatu sammuna tuumarelvastumise peatamiseks.