Brasiilia presidendivalimised: Jair Bolsonaro ja Lula suunduvad teise vooru

Brasiilia presidendivalimiste avavoor ei toonud selget võitjat, sundides 47,2 protsenti häältest kogunud Jair Bolsonarot ja 45 protsendiga teisele kohale jäänud Luiz Inacio Lula da Silvat teise vooru. Valimiskampaania on olnud teravalt lõhestunud, keskendudes sügavatele majanduslikele erinevustele ja riigi tulevikusuunale.

Brasiilias pühapäeval toimunud presidendivalimiste avavoorus ei suutnud kumbki kandidaat saavutada võiduks vajalikku absoluutset enamust, mistõttu korraldatakse riigipea valimiseks otsustav teine voor. Valimiskomisjoni andmetel, mille kohaselt on 99 protsenti häältest juba loetud, kogus senaator Jair Bolsonaro 47,2 protsenti häältest. Vasakpoolne poliitik Lula jäi temast maha 45 protsendiga.

Kampaaniate erinevad suunad

Bolsonaro jälgib häälte lugemist pealinnas Brasilias, samal ajal kui tema rivaal viibib Sao Paulos. Kandidaatide vaheline kampaania on olnud äärmiselt pingeline ja kibestunud. Jair Bolsonaro, kes esindab Liberaalset Parteid, on keskendunud oma kampaanias karmistatud julgeolekupoliitikale ja maksukärbetele. Ta on avalikult lubanud, et võidu korral annab ta armu oma isale, endisele presidendile Jair Bolsonarole, kes kannab 27-aastast vanglakaristust seoses 2022. aasta valimiste järgse riigipöördekatsega.

Lula, kes kandideerib oma neljandaks ametiajaks, on rõhutanud sotsiaalprogrammide vajalikkust ja riiklikult rahastatud arenguprojekte. Tema kampaania on seadnud fookusesse demokraatliku režiimi säilitamise ja vastandumise paremäärmuslikule poliitikale, mis on tema hinnangul viinud riigi tagurluse suunas.

Kongressi uus koosseis

Oklahoma ülikooli Brasiilia uuringute professor Fabio de Sa e Silva märkis, et lisaks presidendivalimistele on märkimisväärne nihe toimunud ka seadusandlikus kogus. Tema sõnul on paremäärmuslikud jõud tugevdanud oma positsioone kongressis. See tähendab, et isegi juhul, kui Lula suudab valimiste teises voorus võidu saavutada, ootab teda ees keeruline ja vaenulik koostöö parlamentaarse enamusega, mis muudab riigi valitsemise väljakutseterohkeks.