Borrell: Euroopa Komisjon ületab välispoliitikaga oma volitusi

ELi endine välispoliitika juht Josep Borrell kritiseeris teravalt Euroopa Komisjoni kasvavat rolli diplomaatias ja kaitsepoliitikas, öeldes, et komisjon esindab välismaailmas ainult iseennast, mitte kogu ELi. Borrell tõi näitena olukorra, kus Iisrael katkestas suhted ELi välisesindaja Kaja Kallasega, kuid Euroopa Komisjoni volinik kohtus samal ajal Iisraeli ametnikega. Endine tippdiplomaadi sõnul ei tohi komisjon mängida "varjatud Pentagoni" rolli.

ELi endine välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell on avaldanud seni kõige karmima avaliku hinnangu Euroopa Komisjoni tegevusele välissuhetes, öeldes, et Brüsseli täitevorgan on korduvalt ületanud talle aluslepingutega seatud piire.

Ajakirjale Politico antud intervjuus märkis Borrell, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse (EEAS) üha rohkem kattuvad rollid on tekitanud segadust selles, kes tegelikult esindab Euroopat rahvusvahelisel areenil. «Komisjon ei räägi Euroopa Liidu nimel, komisjon esindab ainult iseennast,» ütles Borrell.

Iisraeli juhtum näitab probleemi selgelt

Konkreetse näitena tõi endine tippdiplomaat olukorra, mis tekkis pärast seda, kui Iisraeli välisminister Gideon Saar katkestas suhted praeguse kõrge esindaja Kaja Kallasega, väidetavalt seetõttu, et Kallas võrdles Iisraeli tegevust palestiinlaste suhtes Lõuna-Aafrika apartheidirežiimiga. Vaid mõned päevad hiljem kohtus Vahemere-asjade volinik Dubravka Šuica Iisraeli ametnikega ja kinnitas ELi ning Iisraeli ühtsust.

Borrell küsis teravalt: «Millisel volitusel sõidab volinik Iisraeli teatama, et EL ja Iisrael armastavad teineteist ja tunnustavad Iisraeli rolli rahu ja stabiilsuse tagamisel, kui samal ajal Iisrael keeldub suhtlemast ELi välisasjade kõrge esindajaga?»

Borrell viitas ELi aluslepingule, mille kohaselt on komisjonil ülesanne tagada liidu «väline esindamine», välja arvatud küsimustes, mis puudutavad «ühist välis- ja julgeolekupoliitikat». Tema hinnangul on oluline vahe komisjoni «välismõõtmega poliitikatel» ja tegeliku ELi välispoliitika kujundamisel, viimane on liikmesriikide ja Euroopa Nõukogu pärusmaa.

Kaitsevaldkond kui järgmine konfliktiliin

Borrell hoiatas, et sama institutsionaalne pinge kogub hoogu ka kaitsepoliitika vallas. 2024. aastal nimetas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esimese kaitseküsimuste voliniku, endise Leedu peaministri Andrius Kubiliuse. Von der Leyeni kiri sisaldas eesmärki luua «Euroopa Kaitseliit».

«Kui täna oleksin kõrge esindaja ja istuksin laua taga, kus keegi teatab kavatsusest luua Euroopa Kaitseliit, tunneksin end pisut ebamugavalt,» ütles Borrell.

Tema sõnul on Kubilius formaalselt vaid «kaitsetööstuse volinik», mis vastab komisjoni pädevusele näiteks turukorraldusel, kuid tegelikkuses on talle antud ülesanded palju laiaulatuslikumad. «Komisjon ei tohi mängida mingi varjatud Pentagoni rolli,» rõhutas Borrell, lisades, et «kaitsepoliitika on valitsustevaheline poliitika, see on reaalsus».

Pinged von der Leyeniga pole uus teema

Borrell tunnistas, et tema enda suhted von der Leyeniga olid keerulised, kuid ta lisas lühidalt: «See oli raske, aga tulime toime.» Näitena tõi ta 2021. aasta ELi-USA Kaubandus- ja Tehnoloogianõukogu loomise, kus Ameerika Ühendriike esindas välisminister Antony Blinken, kuid ELi kõrget esindajat ei olnud läbirääkimislaua taga üldse.

Need kommentaarid on seda tähelepanuväärsemad, et Borrell on esimene endine kõrge esindaja, kes ütleb avalikult, et komisjon on astunud üle talle seatud õiguslikest piiridest. Varasemad ja praegused ametnikud on samasuguseid kaebusi esitanud vaid eraviisiliselt.