Booking.com pettused muutuvad järjest veenvamaks, mida teha?

Puhkuste hooajal on levinud uus petuskeemide laine, kus kurjategijad kasutavad Booking.com-i nime all saadetud sõnumites ohvrite päris reisiandmeid, hotelli nime ja broneeringu üksikasju. Küberturbe ekspert hoiatab, et tavaline tähelepanelikkus ei pruugi enam piisata.

Suvehooajal on taas kosunud Booking.com-i nime all levivad petuskeemid, mis on muutunud nii usutavaks, et ohvriks võib langeda ka digitaalselt kogenud inimene.

Mida petturid teevad

Kurjategijad saadavad sõnumeid, mis sisaldavad inimese tegelikke reisiplaane, hotelli nime, broneeringu kuupäevi ja muid üksikasju. Võltskirja eristamine ehtsa Booking.com-i teatest on äärmiselt keeruline, sest varasemalt soovitatud kontrollnipid, saatja nime või sõnumi kujunduse ülevaatamine, ei anna enam piisavat kindlust.

Phishbite'i kaasasutaja ja küberturbe spetsialist Urmo Keskel selgitas, et petturid oskavad reisijate andmeid hankida mitmel viisil ning kasutavad neid tahtlikult usalduse võitmiseks.

Kuidas andmed petturite kätte jõuavad

Peamine küsimus on, kust kurjategijad üksikasjalikud broneeringuandmed saavad. Üheks võimaluseks on hotellide infosüsteemide turvanõrkused: kui majutusasutuse andmebaas on ohustatud, pääsevad petturid ligi klientide reserveeringutele. Teine tee on varasematest andmeleketest kokku pandud profiilid.

Kuidas end kaitsta

Kahtlase sõnumi korral ära kliki lingil, ava Booking.com-i rakendus või veebileht otse ja kontrolli sealt broneeringu staatust. Makseandmeid Booking.com e-posti ega SMS-i teel ei küsi.

Eestis on internetipettuste maht kasvanud murettekitavalt. Ernst & Youngi hiljutine uuring näitas, et ettevõtetes on kahekordistunud suurte, üle 50 000 euro suuruse kahjuga pettuste arv. Eesti Kunstnike Liit pidi sel aastal pettuse tõttu vara müüma. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro nimetas seda vaid üheks näiteks palju suuremast probleemist: iga päev langevad kelmide ohvriks nii eraisikud kui ettevõtted.