Bloomberg: Vladimir Putin avaldab Moskvas survet Elvira Nabiullinale intressimäärade osas

Venemaa president on hakanud avalikult nõudma keskpangalt intressimäärade langetamist, mis viitab tavapärasest tehnokraatlikust sõltumatusest kaugenemisele. Analüütikute hinnangul on poliitiline surve panga juhtkonna suhtes märgatavalt kasvanud.

Venemaa president Vladimir Putin on hakanud avalikult sekkuma riigi rahapoliitikasse, avaldades survet Elvira Nabiullinale ja Vene keskpangale intressimäärade langetamiseks. Juulikuus esines president ebatavaliselt otseste avaldustega, mis leidsid aset vahetult enne keskpanga otsustuskoosolekut, kus määrati rahapoliitika edasine suund.

Surve kasvab keskpangale

Keskpank langetas 24. juulil küll võtmeintressimäära 25 baaspunkti võrra 14 protsendini, kuid tegi seda ilma edasiste prognoosideta, jättes investorid ebakindlusesse. Majandusekspert ja endine keskpanga asejuht Oleg Vjugun märgib, et kui varem hoidus president keskpanga töö kommenteerimisest, siis nüüd on olukord muutunud. Koos suurettevõtjate kuudepikkuse survega on keskpanga sõltumatus sattunud tõsise küsimärgi alla.

Allikate sõnul on muutunud ka Putini suhtlusstiil kohtumistel Nabiullinaga. Kuigi toon on jäänud näiliselt sõbralikuks, on sõnumid muutunud nõudlikumaks, andes mõista, et keskpank peaks poliitilisi signaale tõsisemalt võtma. Aleksandr Koljandr Euroopa poliitika analüüsikeskusest tõdes, et kuigi ametlikku loobumist keskpanga sõltumatusest pole toimunud, on surve selgelt kasvanud.

Sõjamajanduse pinged

Analüütikute hinnangul peegeldab olukord laiemat probleemi Venemaa riigiinstitutsioonides, mida on muutnud kestev sõjategevus. Sõjamajanduse tingimustes, kus majanduskasv aeglustub ja riiklikud kulutused on paisunud, muutub poliitiliste prioriteetide ja rahapoliitika eraldamine üha keerulisemaks.

Nabiullina, kes on keskpanka juhtinud 2013. aastast, on varasemalt olnud tuntud kui karmi rahapoliitika eestkõneleja. Praegune ametiaeg on seaduse järgi tema viimane, kuid spekulatsioonid tema võimaliku asendamise või seadusemuudatuse kohta, mis lubaks tal jätkata, on ringelnud juba mõnda aega. Võimalike kandidaatidena on meedias varem spekuleeritud presidendi administratsiooni asejuhi Maksim Oreškini, Promsvjazbanki juhi Pjotr Fradkovi ja VTB panga juhi Andrei Kostini nimesid.