Birminghami EMi naissportlased kritiseerivad filmimistavade eiramist

Birminghami EMi naissportlased kritiseerivad filmimistavade eiramist

Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel Birminghamis on tekkinud vaidlus teleülekannete üle, kus naissportlased leiavad, et uutest filmimisreeglitest hoolimata jätkub ebasobivate kaadrite kasutamine. Sportlased kurdavad pealetükkivate lähivõtete ja seksualiseeritud nurkade üle, mis on vastuolus kehtestatud juhendiga.

Sport

Birminghamis toimuvatel Euroopa kergejõustiku-meistrivõistlustel on fookusesse sattunud naissportlaste filmimise tava. Ehkki enne suurvõistlust koostasid Euroopa Kergejõustikuliit ja Euroopa Ringhäälingute Liit 23-leheküljelise juhendi pealkirjaga «Lati kõrgemale tõstmine», kritiseerivad mitmed Norra sportlased telemeeskondade tööd, väites, et seksuaalse alatooniga lähivõtted on endiselt argipäev.

Juhendi eesmärk oli vältida ebavajalikke aegluubis kaadreid, altvaates filmimist ja kehaosadele keskenduvaid lähivõtteid, mis ei aita kaasa sportliku soorituse mõistmisele. Selle asemel soovitasid korraldajad kasutada laiemat plaani. Ometi leiavad Norra tõkkejooksja Lakeri Ertzgaard ja 800 meetri jooksja Pernille Karlsen Antonsen, et soovitused on jäänud vaid sõnakõlksuks.

Reeglid paberil, tegelikkus mujal

Ertzgaard kirjeldas kaameratööd «lugupidamatu ja ebamugavana». Tema sõnul ei ole võrreldes varasemate tiitlivõistlustega midagi muutunud. Ta lisas, et on kogenud piinlikke olukordi, kus meesfotograafide tehtud pildid on ebasobivalt fookustatud, ning leidis, et selline käitumine vajab karistamist.

Probleemi illustreerimiseks tõid sportlased välja pikaajalised filmimised stardieelsel ajal. Näiteks 800 meetri jooksjat Antonseni filmiti tagantvaates 36 sekundit, samal ajal kui 400 meetri tõkkejooksja Andrea Roothi stardieelne ettevalmistus vältas ekraanil enam kui minuti.

Erinevad vaatenurgad

Kõik sportlased siiski ühist seisukohta ei jaga. Rootsi kaugus- ja kolmikhüppaja Maja Askag nentis, et ta pole uutele suunistele erilist tähelepanu pööranud. Tema hinnangul on inimkeha paratamatu osa spordist.

Ka Eesti maratonijooksja Liis-Grete Hussar ei näe filmimises probleemi. Tema sõnul on sport vabatahtlik valik ning võistlejatel on võimalik valida oma võistlusriietus. Hussari hinnangul kuulub meediatähelepanu spordi juurde ning teatud määral on sportlane oma soorituse ajal ka näitleja rollis.

Ava rakenduses →