Birma riigipea Min Aung Hlaing püüab Vietnamis ja naaberriikides diplomaatilist läbimurret

Birma sõjaväeline riigipea Min Aung Hlaing naasis pühapäeval kolmepäevaselt visiidilt Vietnamist, mis oli järjekordne samm tema ulatuslikus diplomaatilises kampaanias. Viimase viie kuuga on riigipea külastanud kuut erinevat riiki, püüdes leevendada oma režiimi rahvusvahelist isolatsiooni.

Birma riigipea Min Aung Hlaing lõpetas pühapäeval kolmepäevase visiidi Vietnamisse, kus pooled leppisid kokku kaitse- ja julgeolekukoostöö tugevdamises. See oli juba kuues ametlik välisvisiit, mille sõjaväelise taustaga juht on teinud pärast oma ametisse astumist aprillis. Lisaks on ta külastanud Indiat, Hiinat, Laost, Taid ja Venemaad. Järgmine reis on plaanitud reedeks Kambodžasse.

Diplomaatiline isolatsioon ja sisetülid

Min Aung Hlaing asus presidendi kohale pärast detsembris ja jaanuaris toimunud valimisi, mida rahvusvaheline üldsus on pidanud võltsituks. Tema juhitav režiim kukutas 2021. aastal ametis olnud demokraatlikult valitud valitsuse. Sellest ajast alates kestnud kodusõda on nõudnud ligikaudu 100 000 inimese elu ning ajanud kodudest välja üle 3 miljoni elaniku. ÜRO on hoiatanud, et inimõiguste olukord riigis on halvenenud, tuues esile sundvärbamisi ja valimatuid õhurünnakuid vastupanuliikumise vastu.

ASEANi suhtumine ja tulevikuperspektiivid

Kaheksa riiki ühendav Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) on Birma riigipea ja tema välisministri organisatsiooni tippkohtumistelt eemale tõrjunud. Liikmesriigid nagu Malaisia, Indoneesia ja Filipiinid nõuavad Birmalt sisulisi edusamme rahuplaani elluviimisel. Birma parlament lükkas eelmisel kuul rahuplaani tagasi ning teatas, et ASEANi eriesindajaid ei ole riiki enam oodatud.

Analüütikute hinnangul võib Birma naasta täieõigusliku liikmena ASEANi töösse 2028. aastal, kui organisatsiooni eesistujaks saab Tai. Tai on huvitatud suhete normaliseerimisest, viidates majanduslikele ja julgeolekuhuvidele ning enam kui 2400-kilomeetrisele ühisele piirile.

Lääneriikide ja kohtute surve

Lääneriigid on kehtestanud Birmale ulatuslikud sanktsioonid ning ei näita üles soovi režiimiga lähemalt suhelda. Rahvusvaheline kriminaalkohus ja teised õigusorganid menetlevad mitmeid süüdistusi, mis hõlmavad genotsiidi ja inimsusevastaseid kuritegusid. Ekspertide hinnangul ei muuda USA või teised lääneliitlased oma hoiakut enne, kui riigis toimuvad märkimisväärsed poliitilised reformid ja vabastatakse Aung San Suu Kyi.