Bioloogid avastasid USA läänerannikul taime, mis evolutioneerus nende silme all

USA lääneranniku ajaloolise megapõua ajal täheldati punaste õitega taimeliigi üllatavalt kiiret kohastumist. Üle kümne aasta kestnud andmete kogumine näitab, et taimed mitte ei jäänud lihtsalt ellu, vaid kohanesid keskkonnakatastroofi tingimustes kiiresti. Uuring pakub seni kõige veenvama tõenduse selle kohta, et evolutsioon võib toimuda piisavalt kiiresti liikide päästmiseks.

USA läänerannikul toimunud ajaloolise megapõua käigus tegid bioloogid harukordse avastuse: üks punaste õitega taimeliik ei lihtsalt säilinud rasketes tingimustes, vaid evolutioneerus teadlaste silme all.

Megapõud kui looduslik labor

Kui läänerannikut tabas üks ajaloo raskemaid ja pikimaid põuaperioode, tundus paljude taimede hukk vältimatu. Ent üks silmatorkavate punaste õitega liik käitus ootamatult, selle populatsioon hakkas keskkonnaga kohanema viisil, mida teadlased poleks osanud ette näha.

Uurimisrühm kogus andmeid enam kui kümne aasta jooksul, jälgides nii taime geneetilist koostist kui ka füüsilisi omadusi põua eri faasides. Tulemused näitasid, et muutused ei olnud juhuslikud, tegemist oli suunatud evolutsioonilise kohanemisega, mida keskkonnastress kiirendas märkimisväärselt.

Evolutsiooni kiirus üllatab teadlasi

Seni on valdav teaduslik seisukoht olnud, et evolutsioon on aeglane protsess, mis toimub aastatuhandete vältel. See uuring vaidlustab selle arusaama: andmed viitavad, et teatavates tingimustes võib loodusliku valiku surve olla piisavalt tugev, et nähtavaid geneetilisi muutusi esile kutsuda juba aastate, mitte sajandite jooksul.

Teadlaste sõnul on leidu oluline ka laiemas kontekstis, kliima soojenemine seab üha rohkem liike sarnase ellujäämiskriisi ette. Kui mõned taimed suudavad sellise kiirusega kohaneda, võib see anda lootust ökosüsteemide vastupidavuse kohta muutuvas kliimas.

Mida see tähendab tuleviku jaoks

Uuring ei anna siiski üldist optimismi põhjust, kõik liigid ei ole selliseks kiireks kohanemiseks võimelised, ning megapõuad põhjustasid hoolimata sellest avastusest ulatuslikku liigikadu. Teadlased rõhutavad, et leidu tuleb käsitleda pigem evolutsioonibioloogia olulise vahendina kui kliimapessimismi leevendusena.

Uurimistulemused on avaldatud rahvusvahelises eelretsenseeritud teadusajakirjas ning pakuvad alust edasiseks uurimistööks selle kohta, millised geneetilised mehhanismid kiiret kohanemist võimaldavad.