Bioloog: Euroopa metsad on suurte kliimamuutuste lävel

Värske uuring näitab, et Euroopa metsade biomassi kadu on viimastel kümnenditel kiirenenud, ohustades piirkonna süsiniku sidumisvõimet. Bioloog Tiit Marani sõnul vajab selline olukord ühiskonnas senisest fundamentaalselt erinevat lähenemist metsamajandusele ja looduskaitsele.

Satelliidiandmetel põhinev analüüs näitab, et Euroopa metsade maapealne biomass on 1985.-2023. aasta vahemikus vähenenud 6,5 miljardi tonni võrra. See süsinikupangana toimiv ökosüsteem on sattunud surve alla, kus järjest suuremat rolli mängivad kliimamuutustest tingitud looduslikud häiringud.

Looduslikud häiringud ohustavad süsinikubilanssi

Ehkki 82 protsenti biomassi kaost on vaadeldaval perioodil olnud tingitud lageraietest, on alates 2018. aastast märgatavalt kasvanud just tormide, põudade ja üraskirünnakute mõju. Viimaste aastate ajaloolised põuaperioodid on puid nõrgestanud, muutes need vastuvõtlikuks kahjuritele, mis on Kesk-Euroopa vanades ja tihedates metsades toonud kaasa ebaproportsionaalselt suure süsinikukao. Tegemist on arenguga, mis seab kahtluse alla Euroopa Liidu kliimaeesmärgid, mis toetuvad suuresti metsade võimele süsinikku siduda.

Vajadus muuta suhtumist metsa

Bioloog Tiit Maran rõhutab, et kui metsad muutuvad süsiniku sidujatest selle allikateks, vajab kogu Euroopa kliimastrateegia korrigeerimist. "Mets on ikkagi selle määraja, et me saaksime enam-vähem üldse normaalset edasi eksisteerida," ütles Maran. Tema sõnul ei saa metsi enam vaadata vaid majandusliku ressursibaasina, sest kliimamuutuste mõju liigub järjest enam põhja ja ida suunas. Ühiskonna ja majanduse kohanemine uute oludega on vältimatu, kuna paljusid muutusi ei ole enam võimalik tagasi pöörata.