Betty Friedan: naisõiguslane, kes muutis miljonite ameeriklannade saatust

1921. aastal sündinud Betty Friedanist sai 20. sajandi feminismi võtmekuju, kelle teos „Naiselikkuse müstika“ kritiseeris teravalt koduperenaise rolli ja ühiskondlikke norme. Tema kujunemist mõjutas ema traagiline kogemus, mis ajendas teda võitlema naiste eneseteostusvõimaluste eest.

Ameerika Ühendriikide ühiskondlikku mõtlemist ja naiste rolli ühiskonnas põhjalikult muutnud Betty Friedan sündis 1921. aastal Illinoisi osariigis. Tema lapsepõlvekodu andis esimese tõuke tema hilisemale elutööle, mis keskendus naiste vabastamisele pelgalt koduseinte vahele surutud rollidest.

Tema sünninimi oli Bettye Naomi Goldstein ning tema isa tegutses juveliirina. Ema, Miriam, oli enne laste sündi töötanud naisteajakirja toimetajana, kuid pidi sellest ametist loobuma, et pühenduda koduperenaise elule. Friedan on hiljem kirjeldanud, kuidas ema ei leidnud selles rollis oodatud rahulolu, mis viis sageli frustratsioonini. Tütar kirjeldas seda seisundit kui „jõuetuks raevuks“, olles näinud, kuidas ema suured energiavarud ja ambitsioonid jäid realiseerimata, kuna ühiskondlikud ootused 20. sajandi keskpaiga Ameerikas piirdusid vaid majapidamise ja perekonnaga.

See lapsepõlvekogemus kujunes hiljem vundamendiks Friedani kuulsaimale teosele „Naiselikkuse müstika“. Raamat andis valusa hoobi ajastu stereotüüpidele, mis surusid haritud naised kodukööki. Teosest kujunes manifest, mis ärgitas naisi otsima eneseteostust väljaspool traditsioonilisi piire ja nõudma võrdseid võimalusi.

Friedani karjäär aktivistina jätkus mitme kümnendi vältel, mil ta oli üks naiste õiguste eest seisva liikumise keskseid figuure. Üks kõnekas näide tema aktiivsusest on 1975. aastal New Yorgis toimunud naiste toetuseks korraldatud meeleavaldus, kus ta pidas sütitava kõne. Tema tegevus oli osa laiemast protsessist, mis muutis toonast arusaama sellest, milline on naise koht ühiskonnas ja karjääriredelil.