Berliini Vene Maja tegevus on luureteenistuste ja valitsuse huviorbiidis

Saksa ametivõimud kontrollivad Berliinis asuva Vene Maja õiguslikku staatust võimaliku luuretegevuse tõttu. Olukorda komplitseerib kahepoolne leping, mis seob asutuse saatuse Saksamaa Goethe-Instituudiga Moskvas.

Berliini kesklinnas Friedrichstrasse tänaval asuv Vene Maja on sattunud Saksamaa julgeolekuasutuste teravdatud tähelepanu alla. Augustis 2024 kinnitasid ametkonnad, et uurivad asutuse tegevuse õiguslikke aluseid, kuna hoonega on seostatud võimalikke Venemaa luureteenistuste operatsioone.

Saksa välisministeeriumi pressiesindaja Martin Giese sõnas sel nädalal Berliinis toimunud pressikonverentsil, et valitsus hindab pidevalt Vene Maja staatust rahvusvahelise õiguse kontekstis. See kontrolliprotsess on osa laiemast hinnangust asutuse tegevusele.

Diplomaatiline lõks

Saksamaa ja Venemaa vahel kehtivad kahepoolsed lepingud kinnisvara ja kultuurikoostöö kohta, mis muudavad ühepoolsed otsused õiguslikult keeruliseks. Giese rõhutas, et Vene Maja Berliinis ja Goethe-Instituut Moskvas on omavahel lepinguliselt seotud. Igasugune karmim meede Berliinis tooks Giese kinnitusel kaasa otsesed tagajärjed Saksamaa kultuuriasutusele Venemaal.

Vene Maja hoonet haldab Venemaa riiklik agentuur Rossotrudnichestvo, mis on Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas alates 2022. aastast. ELi hinnangul on organisatsiooni eesmärk levitada propagandat ja kinnistada avalikkuse seas narratiivi okupeeritud Ukraina aladest kui Venemaa territooriumist. Vene Maja korraldajate sõnul külastab nende üritusi aastas ligi 200 000 inimest, kuid kriitikud nimetavad seda tegevust läbipaistvaks propagandaks.

Propaganda ja tsensuur

Kriitikud on asutuse tegevust korduvalt tauninud, viidates juhtumitele, kus kinoseanssidel on esitatud sisu, mis kujutab Ukraina kodanikke vaenulikus valguses. Bundestagiliige Robin Wagener on varem rõhutanud, et tegemist pole tavapärase kultuurivahetusega. «On aeg tunnistada, et see ei ole vastastikune kultuurivahetus, vaid Venemaa sõjapropaganda Saksamaal,» märkis Wagener.

Kuigi kahepoolne kultuurikoostöö leping allkirjastati 1992. aastal ja jõustus 1993. aastal, on otsene kontakt kahe ühiskonna vahel praktiliselt hääbunud. Venemaa on liigitanud paljud Saksamaa poliitilised sihtasutused ebasoovitavateks organisatsioonideks, mis muudab igasuguse sisulise koostöö kriminaalkorras karistatavaks. Samal ajal jätkab Goethe-Instituut Moskvas ja Peterburis piiratud mahus digitaalset tegevust, püüdes lepingulisi kohustusi täita ka äärmuslikult pingestunud poliitilises olukorras.