Berliini Vene Maja sulgemine: ajalooline kultuurikeskus lõpetas tegevuse

Saksamaa võimud sulgesid septembri alguses Berliini kesklinnas asuva Vene Maja, tuues põhjuseks julgeolekuriskid ja kahtlused seoses sabotaažikatsetega. Üle 40 aasta tegutsenud keskus pidi oma töötajad Saksamaalt välja saatma, jättes määramatusse hoones tegutsenud väikeettevõtjad.

Berliini kesklinnas asuv Vene Maja lõpetas septembri alguses tegevuse pärast seda, kui Saksamaa võimud otsustasid asutuse sulgeda. Friedrichstraße tänava ääres asuv modernistlik seitsmekorruseline hoone on olnud Venemaa kultuuriline esindus juba 1984. aastast saadik. Otsus sulgeda institutsioon, mis tegutses ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, järgnes ametlikele juurdlustele sabotaažikatsete osas.

Julgeolekukahtlused ja sabotaaž

Sulgemise vahetuks ajendiks sai augustis Leipzigi lennujaama lähedal aset leidnud intsident, kus leiti ja tehti kahjutuks lõhkeainega varustatud droon. Saksamaa ametivõimud uurisid juhtumit ligi kuu aega ning omistasid pärast juurdlust vastutuse Venemaale. Saksa ametnikud, sealhulgas Roderich Kiesewetter, on korduvalt viidanud, et Vene Maja ei ole pelgalt kultuuriasutus, vaid võib toimida tehnilise luure sõlmena.

Ka Sara Nanni osutas augustis mobiilsideteenuste ja GPS-signaalide ebatavalisele aktiivsusele hoone ümbruses, mis võis viidata signaalide pealtkuulamise seadmete kasutamisele. Marie-Agnes Strack-Zimmermann on samuti tõstatanud küsimusi hoone suure elektrienergia tarbimise ja seal elava sadakonna inimese kohta, viidates võimalikele küberrünnakute koordineerimise katsetele.

Äriüürnike ja töötajate ebakindlus

Hoone on 29 000 ruutmeetri suurune ja seal tegutsesid lisaks kultuuriprogrammidele ka erakaupmehed. Pärast sulgemisotsust anti äriüürnikele aega detsembrini ruumidest lahkumiseks. Paljud neist, nagu kohvik Samowar Hof, on tegutsenud majas aastaid. Kohviku omanik Sabina Gimaeva märkis, et otsus mõjutab otseselt tavalisi inimesi ja väikeettevõtjaid, kes ei ole seotud Venemaa riikliku infrastruktuuriga.

Esimesed töötajad, sealhulgas diplomaatilise staatusega isikud, pidid Saksamaalt lahkuma seitsme päeva jooksul pärast sulgemisotsust. 10. septembril suundusid nad koos Bonni konsulaadi personaliga Valgevenesse.

Protestid ja avalik arvamus

Sulgemise eel ja järel toimusid Berliinis vastandlikud meeleavaldused. Ühel pool seisid Sahra Wagenknecht partei toetajad, kes nimetasid sulgemist liiga kaugeleulatuvaks sammuks. Teisalt korraldasid aktsioone ka sõjavastased rühmitused, nagu Reforum Space Berlin, kelle hinnangul ei tohiks Venemaa riiklikel institutsioonidel olla võimalust kasutada kultuuri poliitilise propaganda vahendina. Pärast 20. septembri kohalikke valimisi on teema endiselt poliitilise debati objektiks.