Berliini uhkuseparaadil toimunud rünnak paljastab islami- ja paremäärmusluse sünergia

Berliini uhkuseparaadil toimunud rünnaku taga on 21-aastane varemgi kohtulikult karistatud islamistlik äärmuslane. Eksperdid hoiatavad, et sellised rünnakud peegeldavad ohtlikku sümbioosi islami- ja paremäärmuslike ideoloogiate vahel.

Berliini uhkuseparaadil aset leidnud terrorirünnak on Saksamaa julgeolekuorganid ja avalikkuse tähelepanu alla toonud. Rünnaku toimepanija, 21-aastane Saksa kodanik Abdul Ballout, oli kohalikele võimudele tuntud kui radikaalne islamist, kes oli varem üritanud liituda terroriorganisatsiooniga "Islamiriik". Kuriteo toimepanemise hetkel ootas ta otsust võimaliku vanglakaristuse kohta seoses varasemate õigusrikkumistega.

LGBTQ+ kogukonna ründamine ei ole äärmuslaste seas juhuslik valik. Londonis tegutseva strateegiliste uuringute instituudi (Institute for Strategic Dialogue) poliitika- ja teadusuuringute direktori Jakob Guhli sõnul tuleneb vaenulikkus äärmuslaste sügavalt juurdunud ideoloogilistest veendumustest. Tema uuringud kinnitavad, et sarnaseid rünnakuid on viimastel aastatel aset leidnud ka Londonis, Oslos, Zürichis ja Viinis.

Sümbiootiline radikaliseerumine

Guhl juhib tähelepanu, et islamiäärmuslus ja paremäärmuslikud liikumised toituvad üksteise tegevusest, luues nõiaringi, mis lõhestab ühiskonda. Mõlemad ideoloogiad jagavad veendumust, et liberaalne ühiskonnakorraldus on hukule määratud ning rahumeelne kooselu erinevate kultuuride vahel on võimatu.

Ideoloogilised lähenemised LGBTQ+ kogukonna vastasusele erinevad, kuid tulemus on sama. Islamiäärmuslaste jaoks on homoseksuaalsus vastuolus jumalike juhistega. Paremäärmuslased lähenevad teemale aga bioloogilis-rassistlikust vaatenurgast, väites, et seksuaalvähemused vähendavad sündimust ja nõrgestavad rahvuse tervist. Hoolimata erinevatest argumentidest on mõlema liikumise ühisnimetajaks põlgus lääne liberaalsete väärtuste, institutsioonide ja feminismi vastu.

Meedia ja sotsiaalmeedia vastutus

Saksamaa julgeolekuametid on aastaid jälginud uue vägivaldse paremäärmuslaste põlvkonna kujunemist, kes mobiliseeruvad uhkuseparaadide vastu. Asjatundjad rõhutavad, et radikaliseerumise peatamiseks on vajalik jõulisem lähenemine vaenukõnele sotsiaalmeedias. Ühtlasi on kriitilise tähtsusega traditsioonilise meedia roll.

Guhli sõnul on rünnakute tausta käsitlemisel ohtlik keskenduda ülemäära ründaja rahvusele, kuna see loob ühiskonnas kunstliku jaotuse erinevate gruppide vahel. Ta rõhutab, et ühiskonna lõhestamine aitab äärmuslaste plaane ellu viia ning vastutustundlik ajakirjandus peaks vältima ühepoolset süüdistamist, mis vaid süvendab polariseerumise spiraali.