Berliini tippkohtumine: Saksamaa nõuab Euroopa Liidu eelarve kärpimist

Saksa kantsler Friedrich Merz kogub Berliinis toetust Euroopa Liidu 2028.-2034. aasta eelarve märkimisväärseks vähendamiseks. Samal ajal jätkab Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa läbirääkimisreise, otsides liikmesriikide vahel kompromissi.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz võõrustab neljapäeval Berliinis mitmete Euroopa Liidu riikide juhte, et kujundada ühine positsioon järgmise seitsmeaastase eelarve kärpimiseks. Kohtumisel osalevad Hollandi, Soome, Austria, Taani ja Rootsi valitsusjuhid, kes seavad kahtluse alla Euroopa Komisjoni esitatud ligi kahe triljoni euro suuruse kava aastateks 2028-2034.

Eelarve kärpimise suund

Austria kantsler Christian Stocker rõhutas, et eelarve kogumahtu tuleb vähendada sadade miljardite eurode võrra. Stockeri sõnul on vastuvõetamatu, et Brüssel arutab ajaloo suurimat eelarvet ajal, mil liikmesriigid peavad kodus kulutusi kokku tõmbama. Sarnasele seisukohale on asunud Soome peaminister Petteri Orpo, kelle hinnangul on komisjoni pakutud raamistik liiga mahukas, kuigi üldised prioriteedid on toetatavad.

Saksamaa kantslerit survestab kodumaine poliitiline olukord, sealhulgas lähenevad osariigivalimised Saksimaa-Anhaltis. Kuna Saksamaa on bloki suurim maksumaksja, mõjutab Merzi positsioon otseselt läbirääkimiste käiku. Samal ajal liigub Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa mööda pealinnu, püüdes leida tasakaalupunkti riikide vahel, kes nõuavad kokkuhoidu, ja nende vahel, kes soovivad praeguse eelarvemahu säilitamist.

Uued tulud ja kaitseotstarve

Arutelud nihkuvad üha enam küsimusele, kas kaitse- ja julgeolekuküsimuste rahastamiseks on vaja uusi tuluallikaid. Leedu president Gitanas Nausėda andis märku, et Leedu võib toetada uusi Euroopa Liidu makse, kui need tagavad piisava rahastuse riigikaitsele ja regionaalsele arengule.

Eesti peaminister Kristen Michal märkis samuti valmisolekut kaaluda uusi tuluallikaid, tingimusel et need loovad tõelist Euroopa lisandväärtust ja väldivad liikmesriikidele ebaproportsionaalset koormat. Läbirääkimiste eesmärk on saavutada kokkulepe enne järgmise aasta valimisi Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias.